Sektidünaamika/pöördepunkt

Kitsamalt võttes seda ei ole. Alles oli see tulevikus ja järgmisel hetkel on see juba minevikus. Üleminek on tabamatu. Kui sa hakkad seda minevikuks pidama oled juba kaugel tulevikus ise. Siin on aga tegemist ohvrimõjuga elik ümberhind tuleb tänu ohvrimõju poolt saavutatud uuele rahuseisundile. Paradigma on märkamatult ära vahetatud, kogukond on ise jõudnud rahuseisundisse ja tõlgendab enda poolt tehtut (ohverdamist) juba teisiti kui enne.

See hetk mil ärkamine pidi tulema või Jeesus või ilmutus või … Sedagi hetke ei ole olemas, seegi on fiktsioon. See ei ole kronoloogiline aeg igal juhul. Kronos on selle aja ära söönud. See on see teine, sündmuskeskne aeg, mis kronoloogilisega kokku ei sobitugi viimselt. Ega isikliku pöördumisega väga erinev ei ole. On mingi kogemus küll ja siis kinnitatakse sellele hiljem kellaaeg peale ja nõnda muutub see veelahkmeks ja olnu selgitajaks.

See on tabamatu hetk, mil süüdiolevast ohvrist, saab vaat et imetegija iidol, tänu kellele saab taastatud kogukondlik rahu. Müüdid ei vaevu salgama seda vastuolu isegi mitte. Kurjategijast rahutoojaks. Aga seda vaid ohverdajate vaatepunktist. Selleks et sellest rääkida peab omama väga selget pead ja arutlusse ei tohi siseneda mingigi usuline argument. Sest usuline argument on enamjaolt siiras reflekteerumata tunne, mis lähemal vaatlusel ja reflekteerumisel ei pruugi enam tõeseks osutuda. Usuline tõde kätkeb vastutamatust nagu me sageli näeme.

Olin ise kunagi vene nelipühilaste pulmas kus õed prohveteerisid ” buudem viidet litsho brata” Nu brat tak i ne prisjol. Ja pole viisakas sellest hiljem rääkida või selle järgi pärida. Selgest ja ausast hinnangust rääkimata. Kui kõik see kokku võtta, mida ärkamise kohta on räägitud, siis saaks tuhandeid lehekülgi ja enamik sellest oleks sulavale. Seda enam et tegemist on fenomeniga millele keegi õieti sisu ei oskagi anda. Usutõde oleks siis minu hinnangul – siiras kontekstuaalne vale. Või ütleme pehmemalt – see on kontekstuaalne tõde, või tõeväide tuleviku kohta. Kui aga kontekst muutub siis loomulikult muutub ka see usuväide. Puudutab see aga mitte alusväiteid vaid alles mitmenda astme tõeväiteid mis alusväidetele kinnituvad. Võtame või näiteks nn. Tallinna uputuse kaasuse – vend palvetas ja näpp liikus mööda kalendrit, liikus kuni…………. jäi pidama ühele kuupäevale ja siiramad inimesed sõitsid siis selleks ajaks maale. Veel siiramad koos vähese mööbliga.

See uputuse liikumine oli aga väheste inimestega ja kogudustes olev nn. allhoovus, seal just seetõttu seda hilisemat ümberhindamist ei vaevutud tegema. Nagu adventistid või jehovistid või Elu Sõna. Ümberhindamist mis oleks nn. uputuse ümber tõlgendanud vaimseks ärkamiseks näiteks. Ajaks, mil Jehoova tundmine katab maad nagu vesi merepõhja. Igaüks lakkus üksi omad haavad ja oli vupsti tagasi nädala pärast ehk natuke ettevaatlikumana ja nõnda mööda kalendrit enam ei palvetatud ehk. Aga ega keegi aru ka pärinud. Hästi lühekese vinnaga aeg on sektides. Aeg on heitlik ja kirjakoht “sa kuuled ta häält aga sa ei tea kust ta tuleb või kuhu ta läheb” on sagedasel pruukimisel. Ja kui aeg ja kausaalsus on lühikese vinnaga siis ka vastutus. Ruttu tuleb uus tsükkel ja kampaania ja vana on juba möödas. Nii nagu kaubanduses – väikese taksi päevad.  Midagi aga ei sündinud. Uputust.

Nii et ma leian et Girardi skeem ohvri ja tema mõju kohta on rakendatav laiemalt ka näiteks sektide nn. “prohveteeringute” kohta. Skeem on täiesti analoogne. Iga narratiiv kätkeb ju juba mingit hinnangut.

Tegemist on siis kokkuvõtlikult hermeneutilise saltoga ehk järsu ja teadvustamata paradigmavahetusega mis kätkeb endas siirast kontekstuaalset aga siiski mittetõest väidet ning annab sellele siis peale vahetust sootuks uue sisu, mis pole vastavuses eelnenud ootusega aga ometi mahutab ja seletab selle mingil viisil ära. Ilmutusest rääkides siis.

Kivi, millel kõrtsmik Leinberg nägi ilmutust – vii rahvas Krimmi. Vaid vahendites oli väike segadus et kas valge laevaga või vankritega. Alguses laevaga aga suve edenedes kriis süvenes sest sügis/talv olid tulekul, vilja maas pold ja majad ära müüdud. Ja kurjad mõisnikud aitasid omaltpoolt kaasa. Nii et midagi poleks enam koristada olnud. Üsna analoogne on Elu Sõna lugu, kurjade mõisnike asemel on sedapuhku kuri KGB ja Krimmi asemel on Rootsi. Lugege Metsa kodulehelt ta intervjuusid.

Algne idee oli ikkagi minna ära enne kui Goog/Maagoog elik NSVL koos Süüriaga Iisraelile kallale läheb. See sai ju Talvikule teleski välja öeldud. Hiljem dünaamika muutus muidugi. Aga eks sektijuht peabki värsket hagu juurde tassima ega tohi rutiini langeda iial. Kui sekt kaotab oma värskuse siis on jokk.  Siis hakkavad kasvama kantslitele tiivad ja pastoritele kraed.

Ja siis hakatakse moraliseerima ja sisemiselt ridu puhastama elik detsimeerima sest mida sa ikka muud head seni teed kuni ärkamist ei ole ja Jeesus ei tule. Mõistad vaikselt kohut. Ja puhastad omi ridu läbi detsimatsiooni või kuis seda Roomas nimetati. Lood nn. kitsama moraaliga pisikogukonna ja võtad sinna uusi soovijaid liikmeteks. Ja ikka tahetakse sest süüme on inimestel alles ja postmodernne relativism kusagilt maalt talumatu ja ükspuha milline moraalikoodeks on parem kui koodeksite puudumine. Ja see on ilus pool, kole pool on see kohtumõist ja otsustamine millega siis kaasa minnakse. 

Seega on sekt selline madala intensiivsusega pulbitsus elik effervesence mida hea pastor suudab kaua käigus hoida – aastaid. Madala vältuse  ja peetusega ohverdusmehhanism, mis ei lange tavaliselt otsesesse lintshimisse ja vägivalda aga mis oma olemuselt on seesama ja mille toimemehhanism on analoogne. See oleks siis minu sõnul selline n.n. külmpress.

Ainsaks karistuseks on sealjuures pagendamine. See on aga nagu enne öeldud vaid eelmäng pärisasjale ehk Harmaggedonile, ajale mis asjad tõsiseks lähevad ja veri hobuste valjasteni ulatub. Siin ongi siis see peetumus, see on n.ö. ootusaja tegevus mis valmistab ette märksa suuremaks ja olulisemaks – tõsitegevuseks.

Mina aga lihtsalt mõtlen ilma halva tagamõtteta sest pean patuks mittemõtlemist. See oleks n.ö. anni kuritarvitamine. Veelgi hullem oleks kui ma kellegi jaburdusi tõe pähe võtaksin vaid seetõttu et ta autoriteedina esineb. Olgu peale et religioossena. Ja ehk suudab keegi veel, siis kui loeb, enam järele mõelda  enne kui ta n.ö. tundmatus paigas sisse hüppab. See võib aga muidu halvasti lõppeda, kasvõi vaimses ratastoolis, kui end süüdimatult inimhingede inseneride kätte annad.

räägitud filmist siis

http://luxfilm.ee/est/looming/luhimangufilmid/must.peeter/

Advertisements

0 Responses to “Sektidünaamika/pöördepunkt”



  1. Lisa kommentaar

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s





%d bloggers like this: