Kristluse kriisist

Imerohtu pole. Meiel meeldiks et oleks. Inimesed tajuvad kriisi aga võimalikke lahendeid napib. Siin üks näide inimesest kes mõtleb ja otsib:

http://lepitusamet.blogspot.com/2009/09/kui-te-ei-saa-kui-lapsukesed.html#comments

Üldlevinud lahendiks pakutakse enamjaolt müstikat ja ärkamist aga ärkamine viibib. Mina pakun lahendiks vaestele evangeeliumi kuulutamist, mis on Jumalariigi ligiolemise märgiks. Jeesuse enda sõnul. Enamike lahendid on kas liturgilised või judaistlikud. Mulle meeldib liturgia väga kui sellega ei seltsi kitsarinnaline eklesioloogiline fundamentalism mis tähendab siin Eestis reeglina ka misogüüniat/naistehalvustamist ja üldist demoniseerimist.   

Müstilisemad lahendid on enam levinud vabakirikus. Ärkamist ei ole kuna Jumala rahvas pole veel küllalt puhas ja kohus peab algama Jumala kojast. See viib sellise moraalse sektantluseni enamjaolt nagu ikka. Ja viimaks on üks grupp endaarust puhtaid palvenaisi pikitud väheste meestega aga ärkamist ei ole ega tule ikka. Ja nad ohverdavad muudkui neid kes sama puhad ja pühad ei ole nagu nemad aga seegi ei muuda midagi.

Mina väsisin tõesti sellest vabakiriklikust moraliseeriv/demoniseerivast mentaliteedist ära, eriti siis kui intrigaan Horatio möllama lasti ja tulin tulema või õigemini lubasin end ära ajada. Seda ma muidugi ei aimanud et suuremas kirikus täpselt sarnast mentaliteeti nii palju on. See oli üllatus aga olgu peale. Hea et tulema sain. Ja nagu öeldakse ei ole mõtet surnud hobusele panustada. Kahju neist kes seal oma aega ja elu raiskavad. Aga eks neid lohuta see et ka väikeses kirikus võetakse kirkut kui antust ja tuntakse kohusetunnet antuse suhtes sest küllap olid juba vanemad sealsamas ja terved elud olid ja kuidas sa siis viimaks tunnistad et see kõik on asjata olnud. Ei saa nii. Ikka tuleb mõttetut mõtestadaja see käib nii kogu elu kui ka vähemate eluosiste suhtes.

Mõned peavad endiselt lahendiks õpetuse puudust ja vohmivad tõlkida USA raamatuid mis on valdavalt edukusteoloogia raamatud ja vaevalt et neistki meil eriti abi on. Aga ehk saab vähemalt ise rahulikumalt ja jõukamalt elada. 

Lahend on vaestele evangeeliumi kuulutamine. Muud miskid. Ja pööret mentaliteedis. Just nimelt selles kuidas saaks kurjast jumalast hea Jumala. Tegelikult on vana testamendi mentaliteet ühitamatu Jeesuse õpetusega. Ohverduslik lugemine mitteohverduslikuga.Ja kui meie Jumal on endiselt kuri ja nõuab ohvrit mõni ime siis kui me ise sarnased oleme. Aeg on ausaks hakata ja tunnistada et meie Jumal on kuri kui ta ohvrit nõuab. Kui ta oma poega nõudis siis ei saa see ju teisiti olla. Jumal on alati tahtnud halastust ja mitte ohvrit nagu Pühakiri õpetab. Ohvrit tahavad ja ohvrit ohverdavad on inimesed, on inimkooslused, eriti need moraalset puhtust taotlevad vabakiriklased kes omameelest nii õiged on. Jeesus paljastas inimestele nende ohverduslikkuse ja kurjuse aga meie keeldume ikka vaatamast ja nägemast. Ohverdame ju ikka “õige asja” eest ja kui õige asja eest siis pole ju mitte mingit ohverdamist vaid lihtsalt õige asja tegemine. Teist vaatepunkti ei ole, ei olnud ka variseridel enne kui Jeesus tuli ja ütles: Kes teist on patuta….see  

Mõtlemise pööret on tarvis. Minu jaoks on selleks pöördeks olnud Rene Girardi hüpotees.

Nii et kogu austuse juures on minu arvates need va lahendused tupikteed ja kahju inimestest kes endid raiskavad. Judaistlik tupiktee on kõige veidram minu meelest kuna see läheb otseselt tagasi VT ohverdava ja kurja Jumala juurde. Kuis nad selle nüüd Jeesuse mäejutuga ära lepitavad sellest ei suuda ma küll aru saada. Ja ma ei usu et nad isegi. Aga neil on omad rahvahullutajad, nagu Patriarh Benjamin. Paremini ja loogiliselt võiks ja saaks eesti rahvausku Jeesusega mixida minu meelest. 

Nii et mul ei ole optimismi selliste tupikteede suhtes ja ma ei suuda neid tõsiselt võtta. Aga mida sa teed kui sind ei kuulata ja inimesed tahavad ise tõsimeeli omade mõtetustega edasi tegeleda. Olgu siis peale et religioossete mõttetustega. Aeg on aga taastumatu ressurss. Mis teha mis parata eks ole neile kompensatsiooniks need väikesed võimumängud mis siukestes struktuurides toimivad ja tunnustuseringid mis igas inimkoosluses toimuvad. Ja kuuluvustunne ja omaõigusetunne mis ehk enesehinnangut kehutab, olgu siis peale et teiste ja mitteõigete arvelt.

Aga Jumal nendega, las teevad omi püramiide edasi kui neil targemat teha ei ole.

Eks pea mina oma kitsast teed ise edasi käima ja oma missiooni teadma ja tundma. Ja vahel kalal käima sest siis olen ma õnnelik. Ja puhtast kohusetundest kirjutama ehkki see meeldiv ei ole. Aga eks pea keegi ka kurjade pappidega tegelema. Miks see just mina pean olema ei tea.  

Ahoi.

Advertisements

0 Responses to “Kristluse kriisist”



  1. Lisa kommentaar

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s





%d bloggers like this: