Variserlusest

198174490_ffdeb1db5eVariserid (heebrea sõnast, mis tähendab ‘eraldatud’) olid juutide Teise Templi aegne religioosne rühmitus, mis pidas tähtsaks nii Pühakirja (Toora) kui ka suulise pärimuse täpset järgmist. Hiljem kujunes variserlusest rabiinlik juutlus, mis sai judaismis domineerivaks.

Olid “templinuhid” lihtrahva hulgas. Usukommetes täitsid täpselt rabide käske (käsuõpetus) ja saduseride korraldusi.

Uus Testament kujutab varisere teesklejatena. Sellepärast on hakatud sõna “variser” kasutama ka “valevaga” sünonüümina.

http://et.wikipedia.org/wiki/Variserid

Mõiste “variser” on tavakasutusse läinud sootuks teise tähendusega, kui ta algselt Piiblis kasutusel on. Tänapäeval mõistetakse selle all inimesi kes räägivad üht kuid teevad teist … see on saanud silmakirjalikkuse sünonüümiks. Piibli variserid olid nõuetes iseendale sama ranged kui nõuetes teistele. Kuid just seda Jeesus neile ette heitis.

Ma siin mõtlesin oma paari viimase kirjutise üle ja tajun kui raske on mitte olla variser, selles piibellikus mõttes. Iga meie vähegi jõulisem mõtteavaldus võib kanda endas impulssi: “mina olen õige, ole nagu mina” – just selline oli Uue Testamendi variseride sõnum: nad täitsid Vana Testamendi käske väga rangelt ning pidasid endastmõistetavaks, et ka teised neid sama rangelt täidaks, mõistes hukka kõik, kes seda ei teinud. Ja selline variserlikkus on inimesele igiomane. Igal maailmavaatel on oma variserlikkus. Vasakpoolne variserlikkus: “ma ei pea raha millekski, ka teie ei pea rahast hoolima, olge vaesed nagu mina”, parempoolne variserlikkus “mina teen tööd 14 tundi päevas ja olen väga agar, ka kõik teised peavad olema sama agarad”, boheemlase variserlikkus “mina naudin päeva, kui teie muretsete homse p’rast, olete te väikekodanlased” … Need on subjektiivselt otsitud laused, kuid selline variserlikkus – maailma nägemine läbi enesekesksuse – on inimesele omane.

http://oprazi.blogspot.com/2005/10/raskusest-mitte-olla-variser.html

Üks keerukamaid juhtumeid oli seotud sõnaga «variser», millel kohalik vaste puudus. Lõpuks kasutati tähenduse edasiandmiseks võrdluspilti «kassist, kes su pilgu ees käitub kenasti, aga nii kui selja pöörad, viskab mõne vimka».

http://www.eestikirik.ee/node/5144

Ehk aitab häädest tsitaatidest. Variserlus  on mittevastavus ehk ebakoherents inimese tegeliku olemuse ja ja sotsiaalse näo vahel. Seda on meid kõigis, seda et oleme üksi ühtmoodi, koduses ringis naise/lastega teistmoodi, töökohas ja kirikus kolmat ja neljat moodi. Mul oli hiljuti hea meel näha üht venda kes varemalt ikka lõkke äärest eemale suitsule läks kui usurahva seas oli sel aastal juba sealsamas usurahva seas suitsu ette panemas. See on paha et suits, see et silmakirja vähem see on hea. Variserid te silmakirjatsejad. Silmakirjas on liialt värve aga ometi on seal üks põhivärv vastavalt millele on su silmad kas halle/musti/merekarva/mandleid. Ootzi tzornõje i tak daalie.  Inimesed tahavad lihtsat ja ühest väheste värvidega gammat. Must/valget tavaliselt. Seda mitte silmavärvi suhtes aga moraalses mõttes. Mitte vikerasja. Praegu on aga postmodern ja viker ruulib. Tükkis karjuvate värvidega, neooniga kui võimalik.

See on loomulik kui aga mingis põhi- või alusväärtused hakkavad neis erinevates sotisaalsetes rollides väga ära nihkuma või ära sõitma siis on see variserlus. Kui sa ei suuda/taha/julge omi põhimõtteid välja öelda siis on see ehk konformism ja argus. Mäletan kunagist filmi konformist, Duce aegsest Itaaliast. Aga variserluse teema ei ole minu jaoks aktuaalne, pigem ikka käärid selle vahel või täpsemalt küsimus sellest kuidas inimese kristlaseks olemine muutub lähtudes erinevatest sotsiaalsetest rollidest ja et kas teeb kristlus seal ehk mingi vahe vahele või ei tee mitte. Ja kurb tõdemus on et ei tee mitte, enamjaolt ei tee mitte. Kristlus on nagu eraasi aga kui siis need eraasja ajavad kristlased hulgakesi kokku tulevad et ühisasju otsustada, näiteks või uskkondlikul tasandil siis reeglina on valitsevaks motiiviks tavaline ametkondlik egoism ja selles osas ei erine kirik saapavabrikust. Mis on kurb. Ehk küll mõneti paratamatu. Tavaline argikurjus religioosses võõbas ehk räim tomatis ei maitse hästi. Mida ühist on räimel tomatiga? Täiesti meelevaldne ja peale surutud kooslus.  Seda kurja ise teha koos teistega on parem sest verevendlus ja kellegi koos teistega kividega loopimine nagu lunastaks sind indiviidina. Tegelik pääste on selles et me ei ole üksi ja mistahes kurja me teeks kui me seda koos teeme siis on see ikka hea. Kas pole? Tugevad emotsioonid ja riskid liidavad ja tekib väga tugev meietunne. Verevendlus tekib siis kui koos kellegil aadrit lastakse.

Ise selle va kurjuse alla jääda on hullem. On isegi selline termin et ta on kiriku inimene või mees. Kirikunaine ei öelda. Tubli ametkondlase kohta niimoodi ikka öeldakse et ta mõtleb kirikukeskselt. Tule taevas appi. Mina sain ka üsna kiirelt aru et olin juhtumisi sattunud ühe teise inimese mängumaale, kes siis kasutas tavalist zhantaasi ja kogu kurjuse tööriistakotti heldesti ja saigi mul isu otsa. Saavutas eesmärgi n.ö.. Egas midagi, tubli. Ma talle veel otse telefonis ütlesin et armas vend ära võta pattu oma hinge peale. Ikka võttis. See selleks.

Tondi kromanjoonlane tuli täna vastu. Temaga on tore ikka hea näha et mees on rivis ja teeb oma urbanistlikku korilustööd visalt edasi. Ka kujur Kirssist oli hea teada et ta elus oli ja nägi ära Palusalu avamise ja siis peale seda varsti läks. Aga mulle oli üllatuseks et ta niigi kaua vastu pidas. Tondi kormanjoonalne annab jõudu eriti kui ta oma suure õllega on end viadukti kõige kõrgemas kohas sisse seadnud ja seal vaadet naudib. Silmis igatsus. Mäletan kord vana venda Udsot, mis ta võis olla, ehk 83 siis, Tartus silla peal, punase salliga lihtsalt seismas ja vaatamas kevadisele Emajõele. Sarnaselt, ehk küll ilma õlleta. Eile oli kena päev. Üks vana sõber otsis üles. Vana sõber rääkis küll umbes 4 telefoniga korraga ja ega tal suurt aega old aga siuke kena zhest ikkagi. Ja sõime esteetilist praadi, nii ilusat ja väikest ja kallist et ei täindki teda õieti süüa.  

PictSadduceePhariseemodern-phariseeBellevue%20Baptist%20Church,%20Passion%20Play,%20Ruedi%20Imholz,%20Pharisee

Advertisements

0 Responses to “Variserlusest”



  1. Lisa kommentaar

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s





%d bloggers like this: