Vastuseks Margusele

“Kas sulle pole kunagi tulnud pähe mõtet, miks figureerib pühakirjas justnimelt meessoost Poeg, mitte tütar või naine? Selles mõttes, et nii saab küsida ühteviisi nii uskliku kui mitteuskliku inimese jaoks. Ühe jaoks- miks just niimoodi toimus? Teise jaoks- miks just niimoodi üles kirjutati? Hea küll, juutidel oli karm patriarhaat jne. Aga siiski? See küsimus haakub ka just selle vägivald-naiste-vastu õigustuse teemal. Täitsa kindlasti oleks naisterahvast ohver ka rohkem Talle meenutanud. Kadusid naissümbolid koos matriarhaadiga? Näiteks veel lambatall mulle ikka esmalt selle Agnesega (mitte pühaku, vaid selle Viimse reliikvia) seostub, kellel ta süles oli. Et kas tall ohverduslikust mõtteviisist loobumiseks on ikka just kohane metafoor? Lastele meeldib tallele pai teha. Ja kui vanemaks saavad, siis lambaliha süüa. Kas sulle ei tundu vahel, et see liigne talletamine mõnes kristlikus tekstis kutsub ligi selliseid…eeee….väheke omapäraseid järgijaid? Ma saan aru küll, et see küsimus on vähe kohatu, selles mõttes, et ärapõlatuid ju kristluses pole, aga ma mõtlen siin mingi…..eeee…….asja sado-maso küljele liigset rõhumist või sedapsi.

Aga loomulikult on see küsimus niisama tekstide ja nende ilmekama edasiandmise kohta, ega ma sündmuse enda ja sellesse usu kohta ei oska ju midagi öelda ega peakski. (lõpuks peame ikka endale aru andma, kus miks? küsimused ära lõpetatud saavad).”

Vastus: Miks just meessoost poeg vaat sellele pole ma siiani mõeld. Eks ole mees ikka normatiivne inimene ja naine mehe vallasvara. Ka muud ohvrid st loomad on ja peavad olema minu teada veatud ja meessoost. Lihtsalt on nad niimoodi esindajateks välja valitud. Paasapüha sündmuses VT on see selgesti välja toodud et paasatall säästis Iisraeli esmasündinud poeglapsed siis kui egiptlasete omad tapeti. Seega asendas tall inimest seni kuni inimene – Jeesus, jälle talle asendas ja kui ta asendatud sai siis sai selle asjaga ühelepoole ja läbi ja nüüd on vaid talle pilt ja tallestumine võtmes “little jesus, meek and mild”. See on tõsi et imelikuks läheb siuke liigtalleline kristlus küll. Lühidalt naine ei olnud normatiivne inimene ja seega ei saanud ta normatiivne ohver olla. 

“Bonobod iseloomustavad seda traditsioonilise abielu lõppu küll hästi. Kõike, ms liigutab. Väga  huvitav, minu vanem plika kirjutas mingi kuukene tagasi referaadi biosemiootikas, küsis mult nõu ja ma soovitasin tal sinna seda bonobo vs Shimpans kirjutada. Turovski põhjal küll, aga vahet pole. Ja siis veidi hiljem lugesin sinu juttu kah. ”

Vastus: Bonobode seksuaalkäitumise repertuaar on rikkalik ja ka nende seksuaalkäitumuslik eetika on väga erinev. Mitte et see mulle meeldiks nii lihtsalt on. Kuna ükski isane ei tea kes on tema lapsed siis võib vaat et iga iga isase lapseks olla. Sellest siis ka kogukonna kaitsmine, mitte perekonna. Ja ehkki tugev isane on füüsiliselt muudest üle ei ole tast ühendatud emaste vastu vastast. Need on minu arvates bonobode sotsiaalse struktuuri alussambad. Üldiselt tuleks aga bonobod minu arvates ära kristianiseerida. Kuna nad ei ole inimesed vaid loomad, pealegi veel eeldatavasti inimese eellased siis tuleks neile kohaldada kirjakohta Evangeeliumi kuulutamisest kõigele loodule. Ehk siis vahetavad nad oma sotsiaalse struktuuri õige ja meeskeskse vastu. Muutuvad väga territooriumi ja omandikeskseks nagu mehed/perekonnapead. Ehk tulevad siis neil ka omad patriarhid, oma Aabraham, Iisak ja Jaakob jms. Viimati lõikavad endid siis veel ümbergi. Ja kõik muu hea mis meestemaailmas leida, rivaliteet ja ohverdamine veel takkaotsa ja naiste asjastamine.

Aga hea küsimus on see küll miks nende kogukonnal selline ellujäämisstrateegia on? Miks kujunes, kes oli see matriarh kes oli nende Aabraham, kes ütles no nii isamaa tütred….. nüüd teeme nii.

“Draviidid olevat aarialastega võrreldes kah leebed olnud. Ja maiad tolteekidega. Aga ohverdasid, et vähe polnud. Muide, ohverduslikust mõtlemisest saab tõeliselt loobuda ainult see, kes ise kõva ohverdaja olnud vist. Ses mõttes, et millest potentsiaalne ja igipõline ohver loobuda saakski? Lambatall ei saa loobuda tiigrit murdmast, ei saa. Aga tiiger vähemalt teoreetiliselt saab. Noh, inimtiiger siis või sedapsi. (pagan, ma vist leian siit ise sellele talle-värgile vastuse. Kunagi huvitusin igasugu nn idamaistest raviviisidest ja muust meeleharimisest. Jaapanlase poolt Jaapanis kirjutatud nn top-healeri (misiganes see ka tähendama peaks) diplomgi olemas. Mitu aastat mitut rühma (põhiliselt pedagooge) treenitud ja veetud. Nõustatud, kuulatud ja põetatud. Vähihaigete juures käidud jne. Sellega kaasnes, et sa teadsid-tundsid inimesi paremini, kui tema omased; ja siis lõpuks tuli järsku tahtmine öelda stopp ja sai siiber…….sest nägin, kuidas inimesi tõmbavad ligi hoopistükkis muud asjad, mille teadvustamist nad hoolega varjata tahavad. Kui üldse teadvustavad. Lõpuks võid juba suust välja ajada mida iganes, keegi ei lähe enam eemale.

Sina ütled, et kui tegutsed hea ja inimestarmastava asja nimel, siis muu polegi ju nii oluline……ja sul ongi ehk õigus……..aga mina paraku ei saanud enam sedamoodi arvamisega hakkama. Ja tekkis tahtmine ukse poole hiilima hakata.

Eks sellest alates tõsta ikka teinekord pead mingi kiuslik asi, mis ärgitab igasugu selgeltnägijatele ja joogatreeneritele, teadvustasandite lahtirullijatele ja niisama jutlustajatele sügavale silma vaatama.  Noh, et kas lööb pilk vibama või nii. Aga loomulikult, egas sinna miskit parata ole, igaühele oma, ja las poisid müttavad, nagu öeldakse. See rohkem minu probleem. Ja eks seda vahvam ja kõigile kasulikum ju, kui neil pilk vibama ei löö.

vastus: Ma leian igast lahtirullijatega kergesti ühise keele. Aga kokku- ja sissepakkijatega on märksa raskem. Neile ei tahagi silma kaeda.

 Seda, et inimese kontsept on Kristusest sündinud, nagu sa kirjutasid, on paljude silmis ilmselt liiga vägevalt öeldud. Aga eks seegi ju rohkem lugeja probleem. Kusjuures, eks ta ju looduse kroonina seda ka ole, ega siis eitada saa. Aga nagu juba kusagil öeldud, tushimaal miski olevusega all vasakus nurgas on ju kah legitiimne ehk . Ja eks ma kah omaarust mütanud ole…

Enesetapp ja inimliigi radikaalne piiramine kui ökofasismi loogiliselt lõpuni mõeldud järeldus,………mnjah, üsna õigus, aga peab ju arvestama, et ükski asi pole ju hirmus, kui see on kollektiivne, piisavalt kaugel ning teised inimesed on järjekorras sinust eespool. Egas maailmalõpu ootus miski uus asi ilmas ole, ükskõik kelle pintsaku või mille lehed sa ümber võtad. Ning veel üks asi- enesetapp eeldaks ju, et surma peetaks kuidagi olemasolevast elust loodustsäästvamaks või väärtuslikumaks? Kesse siis nii sirgloogiliselt väärtusküsimusi vaagib? Aga hulle maailmaparandajaid inimeste arvukuse vähendamise teel on kindlasti lähiaastakümnetel oodata, seda küll.  

Kui nüüd olla tõesti lõpuni skeptik ka selles suhtes, siis peale surma toimuma hakkamise kohta on hoopis üsna kohane Epikurose „kui on elu, siis pole ju surma…..“ jne. Sest puhas skeptik (niivõrd-kuivõrd seda öelda saab, meie tähendusväljad võivad ikka üsna erinevad olla) on ju skeptiline nii asja olemasolu kui ka selle puudumise üle.

 Ja teaduslik künism……..noh, eks Teadusmeeste ja neti-teadlaste kõrval ole ikka piisavalt Chalmerseid ja Öpikuid kah olnud. Ja eks teadus ole kah sihuke mõiste, et selle all mõistetakse seinast seina asju. Kui küsime kasvõi oma tutvusringkonnas, mida keegi teaduse all mõtleb ja kuidas seda kasutab, no palju me targemaid vastuseid saaksime kui religiooni vms puhul? Ja veelgi enam, kes lähtub sul ükskõik kus mingist teadusest? Lihtsalt kisakõrid paistavad alati rohkem silma ju, ükskõik mis maailmavaateid esindavad ning eneseõigustuseks või sõjategevuseks saab kasutada ükskõik mis keelt, peaasi, et see kõvasti kõmiseb.

Kas nende põhjal, kes tsiteeriksid rohkem seda „kaljude vastu rabamist“ või „nuhtlemist“ saaks teha üldjäreldust kristlaste kohta? Ei saaks ju kaugeltki. Samamoodi ei saa teadust ja künismi ja kitsarinnalisust jne kõike ühte patta panna. Egas teadus siis mingi imeasi ole. Iseennast alla ei neela ega üle oma varju kah ei hüppa.

Vastus: Ei saa neh. Enamik kristlasi on andnud ära mõtlemisvõime, ma ei tea miks. Enamik mittekristlasi nõndasama muidugi. Ainult et nemad on endi intellektuaalse enesetapu teistmoodi ära vormistanud. Kristlased aga hakkavad religioosseteks fundamentalistideks. Kusagiltmaalt edasimõtlemine läheb õõnsaks ja hirmutavaks ja mustavalge ilmapildiga läheb must kätte valgeks ja vastupidi. Ja kusagil tuleb viimaks ikka kurat shamaanitrummiga, kasvõi laulupeorongikäigus näiteks. Ja siis pagetakse hinnangute maale. Seal on turvalisem nagu. Mida varem inimene hinnagute maale pageb seda vähem on temaga rääkida. Mõni läheb kohe ja mõni veel enne kui sa suu avada saad.

Suhtlen palju vabakiriklastega siiani ja eks ma ise ole ka ikka veel mingit otsa pidi seda. Ja juttu on sageli lahendustest, sest usuvärk ikka kiratseb küll. Ja ärkamist ei ole, seda vabakiriklikku iseasja mis lahendab kõik. Mõnigi sumin kuulutatakse pärast, hiljem ärkamiseks sest päris muidu ka nagu ei saa. Näiteks Olevites toimunu 70-80ndatel. Tegelikult oodati seal ärkamist, tagantjärgi sobis aga see ootusärevus ise ärkamiseks küll.  Mis sugugi ei välista et ärkamine tuleb, küll ta tuleb. Ma kardan ainult et kui ta tuleb siis on häda juba nii suur et ühisnimetajad muutuvad väga primitiivseteks ja tasalülitavateks. Kui häda suur annab inimene ükspuha mille rõõmuga ära. Mida lähedasema ja armsama seda parem. See on see meie potlach.

Suurem osa neist/meist näeb aga lahendust teel “tagasi allikale”. St Katokiriku poole. Põhjusmõtteliselt  ehk küll jah miks mitte, mina ka. Need näevad seda lahendust kes mõtlevamad on ja enam imeärkamisse niipalju ei usu. Pigem ehk ei ole nad valmis oma analüütilist mõtlemist ka Franklin Grahamit kuulates välja lülitama. Et kirik ühem oleks on ju hea, mis siin rääki aga paljud hakkavad omakirikus katokirikut tegema ja see läheb väga imelikuks. Naisi hakatakse ahistama jms. Tundub mulle nii et mistahes fundamentalism ei saa eksisteerida üksi vaid veab alati kaasa muid väikesi vastikusi. Katokirikus ei ahista ega mobbi keegi naisi aga kui luterlased hakkavad katokirikut tegema siis läheb misogüüniaks küll.  Ja olgu inimene näiteks või eklesioloogiline fundamentalist, või liturgiline aga muidu tore sell, ikka läheb naisevihkajaks kätte ramp. Mina tulin teise kirikusse sest mind kaude aeti või lihtsalt enam ei tahetud ja siin on nüüd ka paar parajat fundamentalisti kes on südameasjaks võtt muga sõdida. Ei taha mina. Tahan nagu Paul õpetab vaikset ja rahulikku elu elada. Sestap ma naiste ja liberaalidega enam seltsingi sest fundamentalism teeb inimesed julmaks. Ja nii lihtne see ongi.  

“(Girardi ei tea me jah, aga palju me ka Maturanat, Bertalanffyd või keda iganes teame?)

 Minu arust hakkab süükontseptsioon alles siis rolli mängima, kui enam häbi üldse ei ole. Hädas hakatakse ikka kummipaate otsima ja keldreid kaevama. Ega Hobbesi „kõikide sõda kõikide vastu“ pole ju mitte kunagi eksisteerinud. Ka loomariigis mitte. See rohkem selline teoreetilis-poeetiline mudel.

Vastus:  Siinkohal pole nõus, ma arvan et see reeglistatumas vormis kogu- ja kõikseaeg eksisteerib ja inimese kultuurivaap on väga nõrk. Keksvõim jääb unelema ja kohe on hiinlased uiguuridel turjas kinni. Või laguneb terve Somaalia riik väikesteks võitlevateks fraktsioonideks seni kuni üks neist jälle teised ära võidab. Või kogukonnasiseselt aeg-ajalt on ikka mingi libahundi Tiina kes tuleb pingete maandamiseks ohverdada ja eestlastele käib vana hea naisohver küll ja küll. Tegelt teeb seda ajakirjandus igapäiselt ja kohtusüsteem ja muud (majanduslikud) reaaliad. Süü ja häbi kohta aga niipalju et kõik sidusamad kogukonnad on häbikultuurid ja süü on erastatud häbi ei muud. Augustinus hakkas esimesena ajama sellist juttu et mina ja minu Jumal jms. Sealtmaalt hakkas usuasi eraasjaks kätte minema. Häbikultuuris loeb kogukonna arvamine ja suurimaks halptuseks on “näo kaotamine”. Siis tuleb siidinöör või vabatahtlik pagemine sest elu enam ei ole.  Süükultuuris aga mõõdab inimene end ise näiteks või dekaloogi suhtes.  

“Aga lõpetan nüüd targutamise ära, muidu läppari kaas ei lähe pärast eänam kinni 🙂 Kõik ei tule korraga meelde kah, jutu sees oleks alati huvitavam.  

Lugesin, et kolisid. Soovin tegevusrikast suve ja rahu uues elamises kah. Kalaõnne sulle ja su perekonnale. Ole tubli. Ehk trehvab nägemagi.

Ja ära siis ikka naeru unusta, ega seda Thaleri moodi maha mängi. Sinu maffiasarjadega seoses tuli meelde, kuidas ühes miskis sarjas saabus vanglasse uus asukas, raamatupidaja, kes purjuspäi inimese surnuks oli sõitnud. Ning teda õpetati: „kui tahad siin ellu jääda, ära iialgi naerata.“

 Naeratus teeb loomast inimese, seda kindlasti. Aitab ehk ohverdusmentaliteetigi ületada (kui just liiga mesine pole)?

 Tervitan ja kirjuta ikka. Ehk õnnestub mulgi kunagi jälle ka oma bloggi miskit kirja panna

Margus”

Vastus:  Jah, see sula sai ümber mis siis oli aga et ta reetev oli, seda küll.