Ajalugu

Miks Nipernaadi? Miks selline pläralõug naistele meeldis? Aga ta vähemasti rääkis, öeldi vastuseks. 

 See intuitiivse usu jutt meenutab mulle eksistentsialismi eetikat misjärgi on eetiline iga autentne tegu mille inimene sooritab vastavuses oma loomusega. Paraku on sageli nii et inimene sooritab looma teo ja loomaliku teo ja tunneb ja tunnetab suurt sisemist vabanemist sellest et sai viivuks ilma valehäbita loom olla. Mis tost et ta selle eest ehk vangi pannakse. Nii ta on. Me võime ihuvõbinaid mõõta saates Tõe hetk aga see massin ei mõõda intentsiooni ja aspiratsiooni ja usku või südamehäädust, vaid üksi ihuvärinate hetkeseisu ja kisub inimese seega tagasi maha ja madalusse.

Meie ohvrist

Eesti rahvas kaotas stalinlike repressioonide käigus palju inimesi aga ometi tundub et me ei suuda oma mikroajalugu selle ilma suurtesse annaalidesse sisse suruda. Rääkigu me president pealegi “õigusest kogu ajaloole”. Peaks olema küll ju õigus aga tegelikkuses ei ole meie ajaloolugemisele ikka veel kohta leitud ega võimalust antud. Õnneks on meie oma ajaloolastele ja kirjanikele appi tulnud pooloma Sofi Oksanen. Aga samavõrd või  veelgi enam on eiteakust välja vupsanud Soome stalinistid kes meile vastu töötavad. Idanaaber aga keeldub jätkuvalt ja kangekaelselt oma senises mustvalges võitja/kaotaja skeemis millelegi muule või uuele ruumi tegemast. See on ka mõistetav sest võit võiduks aga ega see võit nüüd võitjat suurt ei ülendanud küll. See oli Pyrrhose võit sest see madaldas ja alandas ennekõike võitjat ennast. Suurtes heitlustes laaste ei loeta. See selleks, aga suur sõda vallandas tänu oma juhtidele mitte üksnes ülevamad ja kõrgemad tunded meie idanaabri rahvuslikus psühhes. Nüüd on võitja võitja õigusega oma võidu ise ära kanoniseerinud ja taotleb sellele kanoniseeringule üha agressiivsemalt esiti teiste/liitlaste heakskiitu aga vähe sellest ka nende heakskiitu kelle jaoks ka võitja oli vaid parimalgi juhul üks agressoritest. Just sellise, võitjana, tahab meie idanaaber end igavesti ajaloo annaalidesse jäädvustada ja jääda. Ja arvata võib et osalt või vähemalt suuremalt osalt see tal ka õnnestub. Vaadakem või teisi meiesarnaseid. Armeenia näeb aastakümneid kurja vaeva et nendega türklaste poolt korda saadetut genotsiidina tunnustaks.  Juudid on omale uue termini Holakausti leiutanud ja endid kui Lääne ühiskonna igavest hummaansuse proovikivi ajalukku jäädvustanud. Ohverdamisest Kristuse läbi vabanenud Lääs on endale vastutahtsi uue ja hääleka ohvri leidnud, millega omaneda humanismiindeksit mõõta. Ja paras neile/meile – kui ohvrist vabastamise usk enam ei tööta siis tulebki just nõnda ja sedamoodi. Nemad on SEE vähemus millega Lääne tegelikku hummaansust nüüdsest nüüd ikka ja igavesti mõõdetakse. Ja seda kummalises kooskõlas selle teise võitjaga kellest eespool juttu oli. Nii nad selle (meie) ajaloo ära jagavadki. Ja midagi ei ole teha, meie saatust võib ehk pigem võrrelda mustlastega, keda samuti hävitada püüti aga kelle hääl tänases Läänes samuti eriti ei kõla. Pole neil ju oma riikigi. Meie ajaloolugemist jagavad sellisena riikidest üksnes Läti ja Leedu.

Venemaal on aga ehk küll väike inimene aga see-eest suur riik. Isiklik alaväärsus saab kompenseeritud uhkusega suure riigi võimsuse üle. Meid tuleb austada ja meiega tuleb arvestada ja seda mistahes hinnaga. Ja nõnda see keskaegne aukoodeks naftast/gaasist toetatuna töötabki. Meil seda va suurt riiki ei ole ja isiklik väiksus saab parimal juhul pisut kompenseeritud väike aga tubli olemise eest saadava tunnustusega, sellesama ja sarnasega mida kunagi koolis paipoistele anti.

Ega siin muud teha ei ole kui lasta aga edasi ja püüda ja endale kasvõi väevõimu ja küünarnukkidega suurte poolt ära jagatud ajalootõlgenduses ruumi teha. Sest inimestel on tõesti ja tõepoolest õigus kogu ajaloole ja seda isegi siis kui nad seda ise tahtagi ei oska. Ajalugu aga nii nagu keelgi sisaldab aga lausa vältimatult lihtsustamist ehk reduktsiooni. Nii on suurte ja võitjate ja endid ohvritena kinnistanute ajalukku jäämise hinnaks seesama reduktsioon ehk väikeste ja teistsuguste igavene maha- ja olematuks vaikimine.

Praegu aga saab omi poisse Afganistanis haavata lasta ja küllap ehk tappagi selleks et sõbrust alal hoida vähemalt ühe poolega toonastest võitjatest. Ometi pole nende poiste ja proteeside hind selleks küllaldane et võitjate ajaloolugemises midagi suuremat muuta.

Advertisements

0 Responses to “Ajalugu”



  1. Lisa kommentaar

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s





%d bloggers like this: