Kausaalsus

Ok ei saa aru mis seis see Ukul selle kausaalsusega oli. Et ehk arvas nii et loodetakse õige asja alusel valet asja. Või vastupidi. Et peediseemneist sirguks n.ö. porknad. Ei tea. Rääkis akausaalsest teadmisest. Mnjah siinkohal peaks enam teadma et midagi öelda.

Ilma kausaalsuseta ei saa me ju keegi olgu siis kas usklised või hägusausulised. Usuta inimest aga ju päriselt ei olegi. Ja olgu sa või hägusauskline ikka on sul omad kõnekäänud ja ütlemised ja aforismid mis su elutarkuse sedastavad ja ilma kausaalsuseta pole ju midagi suurt öelda. Ikka põhjustab üks teise ja teine kolmanda. Kausaalsus on muidugi suuresti fiktsioon sest põhjus/tagajärje seos on nii ehk naa kontekstist välja rebitud ja seega ei saagi see päris tõene olla.

Kausaalsus funkab kahtlemata loodusseadustes ja füüsikas. Ülejäänu on looduslike analoogide põhjal konstrueeritu. Ja ilmselt on võrdlemise kummi sageli ja enamjaolt liiast venitatud.

Usklisus opereerib aga veel kausaalsusega moraalses maailmas ja pole religiooni kus seda üldse poleks. Ka armu saamiseks, kusjuures arm ise ei ole kausaalselt pälvitav peab ju inimene ometi ja ikka midagi tegema. Vähemasti vastu võtma isegi siis kui me seda tegemiseks ei pea ega loe. Islamis tundub et kausaalsust neutraliseerib tugev fatalismi mõiste. Lausa päev on mil Allah määrab inimese igaaastase saatuse. On see nüüd fate või destiny? Aga mis peale surma saab see on aga ikkagi väga sellest määratud mis me selles elus teeme. Lased end õhku ja ärkad neitsidest pikitud paradiisis.

“3. Kolm täiskasvanut, Buddha, Laozi ja Kristus, pole MASINGu järgi kuulutanud ka “mingeid ‘usundeid’” (ML 248), mis süsteemidena on tervemõistuslikud ning ei kuulu religiooni peamise parameetri juurde . Alles
teised inimesed kui arenguastmelt “lapsed pole mõistnud” neid ja on teinud neist “vastsete kausalismide ehk uute usundite rajajad”, mistõttu aga “kolme inimese mõtteviisist ei säilinud nende usundeis peaaegu midagi.
Täpsemalt räägib MASING sellest langusest ainult budismi ja kristluse puhul.

Šamanistlikest maailmadest on tõusnud MASINGu järgi laste sekka ka kolm
täiskasvanud inimest – Laozi, Buddha ja Jeesus –, kelle täiskasvanus avaldub kõigi tervemõistuslike nähtuste (kausaalne analüüs, dogmaatilised süsteemid jne) ja sellega kogu sise- ning välismaailma puudutava empiirilis-fenomenaalse kosmose eitamises.Sellised mõisted nagu patt, himu, pärispatt, janu, nõmedus, kannatus, vana Aadam, karma, kurat, põrgu jne tähendavad kõik lihtsalt sügavalt sisseõpitud tervemõistuslikku maailma mõnest eri aspektist. Vastavalt pole ka lunastus muud kui pääsemine
tervemõistuslikust kosmosest, sest ei patt ega kuri ning ka muu inimest takistav ei ole ontoloogiline ega bioloogiline. Erinevalt mõistusest ja (käsu)tegudest, mis jäävad alati mina ja maailma vangistusse, võimaldab selle tervemõistusele absurdne intuitiivne usk, mis ainsana avab inimesele tõeluse ehk Jumala. Kolm täiskasvanut on lunastajaks selles mõttes, et nad näitavad eeskuju – kuid igaühel tuleb tee lunastusse ise läbida.”

Nii nüüd sain aru ehk uurisin välja. Aga see ei tähenda et ma sellega nõus oleks. Eks ta taha veel seedimist et miskit veel öelda.

Judaismis oli VT õnnistus selge ühene ja väline. UT-s on aga õnnistus pigem sisemine ja hoolimatu sellest kuis sul väliselt läheb. Võib aimata isegi teatud headmeelt et mida tugevam kontrast seda parem. Et mida hullem väliselt seda mõnes mõttes ehk parem sisemiselt. Ehk küll puht inimlikult seda kerge mõista või sellest aru saada ei ole.   Igal juhul on korduvalt öeldud et Jumal annab palga neile kes teda teenivad. Ja isegi kui me Teda palga pärast ei teeni siis peame me seda silmas ometi.

Ja puhta südamega elada vastavuses põhjusmõtetega on hea, igal juhul parem kui elada mittepuhta süümega ja lahus põhjusmõtetest. Pea ustavust nagu PK sedastab.

Dekaloog :

1Ja Jumal kõneles kõik need sõnad, öeldes:
2“Mina olen Issand, sinu Jumal, kes sind tõi välja Egiptusemaalt,
orjusekojast.
3Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval!
4Sa ei tohi enesele teha kuju ega mingisugust pilti sellest, mis
on ülal taevas, ega sellest, mis on all maa peal, ega sellest, mis on
maa all vees!
5Sa ei tohi neid kummardada ega neid teenida, sest mina, Issand,
sinu Jumal, olen püha vihaga Jumal, kes vanemate süü nuhtleb laste
kätte kolmanda ja neljanda põlveni neile, kes mind vihkavad,
6aga kes heldust osutab tuhandeile neile, kes mind armastavad ja
mu käske peavad!
7Sa ei tohi Issanda, oma Jumala nime asjata suhu võtta, sest
Issand ei jäta seda nuhtlemata, kes tema nime asjata suhu võtab!
8Pea meeles, et sa pead hingamispäeva pühitsema!
9Kuus päeva tee tööd ja toimeta kõiki oma talitusi,
10aga seitsmes päev on Issanda, sinu Jumala hingamispäev. Siis sa
ei tohi toimetada ühtegi talitust, ei sa ise ega su poeg ja tütar, ega
su sulane ja teenija, ega su veoloom ega võõras, kes su väravais on!
11Sest kuue päevaga tegi Issand taeva ja maa, mere ja kõik, mis
neis on, ja ta hingas seitsmendal päeval: seepärast Issand õnnistas
hingamispäeva ja pühitses selle.
12Sa pead oma isa ja ema austama, et su elupäevi pikendataks
sellel maal, mille Issand, su Jumal, sulle annab!
13Sa ei tohi tappa!
14Sa ei tohi abielu rikkuda!
15Sa ei tohi varastada!
16Sa ei tohi tunnistada oma ligimese vastu valetunnistajana!
17Sa ei tohi himustada oma ligimese koda! Sa ei tohi himustada oma
ligimese naist, sulast ega teenijat, härga ega eeslit ega midagi,
mis su ligimese päralt on!”

Dekaloog struktureerib inimkogukonna elu ja paneb n.ö. rahvale oma märgi peale. Nagu hingamispäev ja nähtamatu Jumal keda ei tohi kujutada ega nimetada. Ja lisaks sellele püüab dekaloog pärssida rivaliteeti inimkogukonna siseselt ühelt poolt ja teisalt teeb seda ohvriteenistus. Seega määravad need kaks piirajat rahva eludiapasooni ehk loovad homeostaasi ehk eluvõimalikkuse koridori mille raames ja siseselt kogukond elab ja eksisteerib ilma et end hävitaks sisemistes võitlustes. Dekaloog loob ka suktsessioonijadasid. Lisaks Jumalale endale ja hingamispäevale ka inimeste seas läbi vanemate austamise. 

Jumal, kujutamatu, nimetu, hingamispäevaline.

Austa vanemaid, ära tapa, ära riku abielu, valeta, himusta (ihalda) ligimese omandit.  St ära matki oma ligimese iha. Siinkohal läheb raskeks ja 10 käsk on täidetamatu Pauluse järgi. Kogu tarbimiskultuur on rajatud 10-nda käsu rikkumisele ehk sellele et me ihaleme seda mis reklaamfilmis meie ligimesel juba olemas on. Sa ei pea seda ju ligimeselt varastama ei sa võid seda oma raha eest osta matkides ometi tema iha. Kuhugimaani. Egas asjata näidata meile saateid “lifestyle of rich and famous”. Ehk joppab kui mitte muidu siis ehk Bingo või Vikingiga…..

Advertisements

0 Responses to “Kausaalsus”



  1. Lisa kommentaar

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s





%d bloggers like this: