Intervjuu Girardiga

Grant Kaplan: On sageli väidetud et te komistasite Kristlusele tehes omi uurimusi aga tegelikult oli see vist pisut teisiti?

René Girard: Jah, teil on õigus, see oli pisut teisiti kuna ma olin juba kristlane oma ema poolest, kes oli väga hea kristlane ja küllaltki intellektuaalne (oma usus) eriti oma aja kohta.  Mu isa oli aga mõõdukalt kristluse vastane. Säärane dünaamika oli väga tüüpiline Prantsuse keskklassi hulgas. Mu ema oli esiti väga mõjukas. Pühapäeviti kirikusse minemist õnnestus mul vältida alates 12-st eluaastast kuni 30-nda eluaastani.  Seega on vale ütelda et ma komistasin kristluse otsa. Mu lapsepõlves oli kristlikke elemente mis olid väga mõjukad ja ka mu ema mõju on väga oluline. Seega oli “Pettus, Iha ja Romaan-i” ilmumine mulle mu kristluse uuenduseks ja see oli vägagi väljakutsuv kursus. Mida enam ma sellest mõtlen seda enam ma ka arvan et teil oli õigus öelda et ma kristluse otsa tõesti ei komistanud.  

GK: Ameerika kirik ja vahest ehk ka vähemal määral Lääne Euroopa tundub olevat kibedasti kaheks jagatud nende vahel kes kutsuvad endid traditsionalistideks ja nende vahel kes kutsuvad endid progressiivseteks. Lisaks sellele et ignoreerida noid pealispindseid eristusi, kas on seal veel võimalusi hoida end samastumast emma-kumma “grupiga” kiriku sees?

RG: See on komplitseeritud küsimus. Arvan et on vähe vahet Euroopa ja Ameerika vahel või vähemalt on see vahe väiksem kui arvatakse. Küsimus jagamisest progressiivsete ja traditsionalistde vahel  on domineerinud diskussioone juba mitmeid aastaid.  Täna tunnen ma  et see on juba ehk pisut mööda läinud ja mitte enam nii relevantne. Tundub et suur progressiivne entusiasm mille põhjustas Kontsiil on vähenenenud ja praegu vähemtähtis. Minu jaoks on aga küsimus selles kas keegi jääb tõeliselt kristlaseks või mitte.  Mina kaldun tundma end mitte kui möödaniku kristlane vaid kui püsikristlane. Mind peeti minevikus äärmiselt konservatiivseks kuna mulle tundus et progressiivsed kristlased olid haaratud debattide imiteerimisee mis minu arvates ei olnud oma fundamentaalselt olemuselt religioossed. Nad olid haaratud debattidesse poliitilise elu ja sotsiaalse tegevuse üle mis on huvitavad aga siiski mitte fundamentaalselt kristlikud. Minu arvates on küsimus pigem selles kas keegi usub või mitte Inkarnatsiooni ja Kristuse jumalikkust. Ja praegu oleme me aeglaselt selle juurde tagasi pöördumas. 

Ma ei loe just palju perioodikat ja mul on vähe või õigupoolest üldse mitte kontakte progressiivsete kristlastega nii et ma tõesti ei tea mis nende seltsis toimub. Mulle tundus väga sageli et progressiivne kristlus  oli esimeseks sammuks dekristianiseerumise teel, ehkki see vaade on arvatavasti ebaõige.

GK: Olete Prantsuse kodanik aga elate USA-s, kas te leiate et Ameerika kirik on liialt sissepoole pöördunud?

RG:  Ajalooliselt on see küll pigem Prantsuse kiriku suhtes tõsi olnud. Prantsuse kirik  on kutsunud end Gallia kirikuks selleks et rõhutada oma paavstist sõltumatust. Prantsuse vaatepunktist on Ameerika kirik aga palju enam mures oma suhte pärast paavstiga ja mures ka oma soovi pärast olla ortodoksne ning öelda välja asju mis ei ole üldkristlikust vaatepunktist ebakohased. Väljastpoolt vaataja vaatepunktist on Ameerika kirik äärmiselt helde annetaja. Selles on ehk midagi patuoinalikku aga ometi ei näe ma seda kui eriliselt Ameerikalikku fenomeni.

Kalduvus kritiseerida paavstlust oli Prantsusmaal küllaltki suur. Näiteks Esimese Ilmasõja ajal ei teadnud inimesed mis on juhtunud Benedictus XVga? (Ehk võttis Benedictus XVI selle nime omale just seetõttu). Benedictus oli sõja ajal äärmiselt populaarne, ehk küll ta oli Prantsusmaal ebapopulaarne tänu oma liigsele saksameelsusele. Ta oli ebapopulaarne ka Saksamaal kuna seal peeti teda liialt prantsuse meelseks. Ta tegi kiitust väärivaid jõupingutusi selleks et peatada sõjategevust esimese aasta jooksul.  Ta sekkus ja tegi oma parima selleks et edendada läbirääkimisi. Keegi ei ole ta pingutusi sedavõrd hinnanud nagu need väärt oleks. Ta oli tõeliselt prohvetlik oma arusaamas selle kohta et see sõda saab olema suureks ja laialdaseks hädaks üle  kogu Euroopa.

Advertisements

0 Responses to “Intervjuu Girardiga”



  1. Lisa kommentaar

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s





%d bloggers like this: