Mõttekojast siis

Olid seal toredad inimesed. Oleviste nooremad liikmed keda ma ei teadnud kes aga tundusid mind teadvat. Ja proua Ivi Jõekahur oli ka. Ja ideid muudkui tulvas.

Mina rääkisin ikka oma hambaühistust aga sellega me omad hambad ka murdsime. Selle me lahendasime ära kuis piimahammastest edasi saab – saab nii et tulevad uued jää hambad nagu mul üks laps ütles. Aga kui jää hambad ära tulevad või ära sulavad, vaat siis ei tea enam kuidas järgmised saaks. Mul üks tuttav ikka ütleb et Jumal oleks võinud nii teha et kasvavad iga 10-e aasta tagant uued.

Tuvastasime osapooled 1)inimene hammasteta (maksab osa näit 30 %) 2) arst (hammastega) – teeb 20 % odavamalt 3) Kolmas osapool (murdunud hammastega) kelleks võiks olla haigekassa, omavalitsus või tööandja kes maksaks vahe kinni.

Seda va kolmandat ei õnnestunudki meil tuvastada.

Ja siis läks meie murdunud hammastega väike grupp üle väärtuste gruppi, kus ma vähe palju rääkisin, peamiselt küll vajadusest 3-s sektoris sekka lüüa ja osaleda eks ikka selleks et ükskord oleks Eesti kodanikuühiskond. Ema Teresast rääkisime sellest et vooditega on meil hästi aga käest kinni suremisega ei ole nii hästi. Et inimene su kõrval palvetaks kui sa hinge heidad.  Sellega on keffemini kui vooditega. Nii et tuleks osaleda. Aga mugav ja hea on ja hea tegemine tähendab paratamatult seda et sa teed veel ekstra midagi või siis teed midagi millegi asemel mida sa muidu teeksid.

Aga proua Jõe-Cannon oli teises grupis ja ma ei saanudki teada millest nood targad prouad sääl rääkisid. Millest on kurb. Aga armas osadus oli, nagu öeldakse. Nii et püüame osaleda vabatahtlikena igaste kolmanda sektori asjades.

Eile õhtul oli arutlus inimesega kes ütles et küll sa näed et minust tuleb veel suur ärimees nagu Auri. Mina ütlesin sellepeale et peaasi on puhta südamega elada ja teha head. Siuke lugu.

Lehitsesin poes mingit eluea pikendamise raamatut ja seal oli öeldud et religioon pikendab eluiga kas oli see 7 või üheksa  või koguni 12 a? Palju igatahes. Lemmikloom pikendas vast ainult 4 aasta võrra. Nii et sööge pähkleid ja osalege religioonis! Täna ma väga tõsine ei ole. Pigem ehk käsipõsine. 

Mõned tsitaadid lõpetuseks: Mis filmist? Kes ära arvab saab auhinnaks võimaluse kinkida….eee, ah las ta olla. Las jääb n.ö. lahtiseks. Eks?

Olgu ütlen ära Lightening Jack-lt:

“I never shoot simple folks unless they annoy me!”

“One good headline is it too much to ask?”

Miks me neid maha ei lasknud?  Sest nad on komantshid?

New Yorgis voolab kõigil kultuuri kõrvust.

Vean 59 USD peale kihla et ta tapab nad õlut maha loksutamata.

Aga Umberto Eco peaks alla võtma. Muidu ei aita teda mitte mingi semiootika ega roos.

http://tillich.schools.officelive.com/tekste.aspx

Aga minu sees elab osuti, mis kõigub skaalal Lendu tõst/alandus (Üdi). Mind alandavad need almused mis lapseeas tõstsid mu lendu (Üdi). Meis kõigis elab see osuti aga katlakütja tassib muudkui sütt juurde.

Advertisements

6 Responses to “Mõttekojast siis”


  1. 1 k 6.05.2009, 7:57

    Eluiga pikendavat kõige üldisemalt positiivne mõtlemine ja kõrgem intelligentsus, ehk väga üldiselt öeldes – kohastumisvõime, mida toetavad nii intellients kui positiivne mõtlemine.
    Mis seda positiivset mõtlemist toetab või soodustab on juba iseküsimus. See, et usklikkus eluiga pikendab, on üks järeldus uuringutulemustest.
    Positiivne mõtlemine toimib rakutasandil ja tervistab organismi.

  2. 2 andrus 6.05.2009, 8:03

    Ja õige, nõus. Aga kuidas see va teadusline ilmavaade rakutasandil mind positiviseeriks?

    Või toimib siin see effakt et teadus ja ökoprobleemid loovad erakordselt negatiivse taustsüsteemi, mille taustal siis see va inimene hakkab väärtustama neid pisikesi positiivsuse terasid, mida elu ehk ikka pakub sest muidu ta ei jaksa lihtsalt elada?

    Või kuidas?

  3. 3 k 6.05.2009, 8:11

    See, millest või mis kombel mõeldes keegi positiivselt mõtleb, on ilmselt juba iseküsimus. Siin on küsimus – kuidas mõelda. Kuidas millestki mõelda.
    Minu populaarteaduslik looduslik ökomõtlemine pakub mulle otsatult positiivsust 🙂 ja religioossus jälle liialt kammitsev ja vähe loomingulist pakkuv.

    Igale oma positiivsus.
    Pea-asi, et positiivsus.

  4. 4 andrus 6.05.2009, 12:03

    jah saan sellest aru ja möönan

    aga kas su ökoajalajälg sind ahastusse ei aja?

    ja see et inimesi on talumatult palju ja seega tuleb endast alustada kui lõpuni aus olla

    kas pole?

  5. 5 k 6.05.2009, 12:53

    Ei.

    Sellega saab loodus ja maailma iseregulatsioon ise varem või hiljem hakkama. Usaldan seda 😉

  6. 6 k 6.05.2009, 12:54

    Ja eneselt ei taha ma mingil juhul võtta võimalust olla protsessis osaline. Kasvõi vaatleva “elajana”. Ehk elusolijana.


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s





%d bloggers like this: