Nutulauludest

Nutulaul on tore zanr. Oh ma vaene Tardo liin. Nutulaule on terve hulk piiblis ja lisaks on veel psalmidest terve suur osa on sisuliselt nutulaulud ja prohvetitest jms. Kui itk on kogu sõnalise kultuuri aluseks paljude uurijate meelest siis on nutulaulmise tähtsus mõistetav. Hiiobi raamat on suuresti ka seda. Kas annaks seda zanri ka täna populariseerida? Tea midagi. Aeg on pragmaatiline praegu. Öeldakse et ah mis sa nutad, küta parem edasi.Nii nagu inimohver aitab meil kaeda kultuuri sügavusse nõnda ka nutulaul sõnakultuuri sügavusse.

Huvitavat juttu rääkis härra keeleteadlane Tordilõik. Nimelt et kihl tuleb Rootsi keelest ja viitab ühele piirkonnale mis pidi loovutama ühe pantvangi vallutajatele. Pantvang oli tavaliselt kuninga- või muu üliku poeg ja tema andmine tähendas rahu ja seda et kui suhted püsivad siis saavad vanemad kunagi ehk oma poja ärakultuuristatult ka tagasi. Nii nagu Meelises ja mujalgi. See oli muinasilmas levinud praktika, üldlevinud, mis lisaks abielluandmistele tagas rahu ja sotsiaalset turvalisust. Kui aga ülikutütreid enam ei tohtind liignaisteks võtta sai neid ikka veel anda pojanaisteks. Ehh sellest oleks tahtnud küll rohkem teada. Kui keegi teaks.

Nii et kihelkond kui piirkond mis annab ühe pantvangi. Administratiivüksusena annab keskvõimule ühe pantvangi selleks et riik koos püsiks. Täna ei anna vast enam rahagi vaid pigem küsib käsi pikal.  Viide siinkohal üleeelmise laupäeva  Runneli artiklile Postimehes administratiivreformist kus ta kihelkondi taga nutab.

Ka itkemine oli meeste eesõigus ehkki vast üks esimesi alu kus naised asja üle võtsid. Võimu neil ju pold oli siis vähemalt itk ja tunded ja sõnad mis sellega kaasas käisid. Ja eks nad kannatanud ju ka enam. Kui mehed. Aga siis tuli pesumasin ja kõik muutus….Nüüd jääb nutta rumalate machomeeste pärast. Itkeda. Ma ka solidaarsusest ja kurbtusest et kirik sageli misogüünia viimaseks kindlaks linnaks ja varjupaigaks jäänud on.

Siin ongi see küsimus mis vaeb lõplikult ära meie empaatia ja metafüüsika suhte. Ja meid kui inimesi kes kas eelistavad kunstlikke metafüüsilisi süsteeme ja argumente või on siis Pühakirja ja Vaimu mõjul lõpuni empaatilised. Küsimus naisvaimulikest ja sellest kas pädeb see argument et kui Jumal sai inimeseks siis sai ta meheks – järelikult kui inimene saab vaimulikuks siis saab ta meheks. Või kuidagi niimoodi. Et ainult mees saab saada vaimulikuks. Kui Jumal sai meheks saab vaid mees saada vaimulikuks. Hea küll saab ka naine vaimulikuks aga piiskopiks ei saa ta ometi. Ega paavstiks. Muuseas aitab soovahetus operatsioon.

Ja Jumal ei saanud mitte üksi meheks vaid ka juudiks ja sai ühel kindlal ajal ja kindlas kontekstis juudiks. Mis ja miks inkarnatsioonis siis kehtib ja mis ja miks ei kehti? Miks sugu kehtib aga etnilisus ei kehti? Järsku peaks olema et juutlus kehtib aga mitte sugu? Vastata saad sa vaid ja üksnes traditsioonist lähtudes. Seda tehes salgad sa kaude aga Jeesuse ajatuse ja universaalsuse.

Vahel ma mõtlen et milline see ilm oleks kui naised saaks seda niimoodi kujundada kui tahaks. Ja ega olegi kaugele vaadata, põhja tuleks vaadata. Pehmemad väärtused oleks au sees ja sotsid ilmselt võimul ja astmeline tulumaks. Hoolimata pehmetest väärtustest peab aga kogukond olema tugev ja võimeline end kaitsma. Ja tegelikult ei ole vist olemas otsest korrelatsiooni pehmete/kõvade väärtuste ja kogukonna kaitsevõime ja tahte vahel. On enam-vähem puhtaid machokultuure nagu need yanömamod või kes nad olid. Aga mida see kaasa toob on see kallistamise asemele lüüakse ja kõik lapsed on suuremalt jaolt vägivaldsed psühhopaadid. Ja räägivad peamiselt oma armidest. See pole nüüd ka maailm mida igatseda. Ikka tasakaalu ja miks mitte sellist nagu Põhjalas. Ega seal asjata targad ela. Mul pole naiste valitsuse vastu midagi. Kui nad seda vaid ausalt suudaks teha ja poliitkorrektsuse sildi all vassima ja survama ei hakkaks. Paraku isiklik kogemus seda eriti ei kinnita. Meesteilma ma taga nutma ei hakka. Neile/meile jääb maad ja ruumi küll ja küll.

Vaat siuke värk.

Advertisements

5 Responses to “Nutulauludest”


  1. 1 tordilõik 17.03.2009, 9:10

    Vaat siis. Noh see “kihelkond” päris rootsi keelest ei tule, sest sellest ajast peale, nähtavasti, kui see rootsikeel tekkis on nad olnud vähem machod ja rohkem Põhjalas nagu veidi, sest see “kihelkond” on ikka varasem germaani ühiskeele või siis skandinaavid ühiskeele laen, noh nii umbes. Need olid agarad sõjakirvemehed, nagu yanomanid, ja nende hukka läks hulga meiemeeliseid.

  2. 2 Po 17.03.2009, 9:14

    Kui naine oli troonil, valitsesid mehed. Kus mees oli troonil, valitsesid naised.

    Ei tea, kas nüüd on teisiti?

  3. 3 andrus 17.03.2009, 9:15

    jah tänan tordilõik

    tahaksid sa sellest enam kirjutada ja teemat avada?

  4. 4 tordilõik 17.03.2009, 9:29

    Ega ma sellest vanade laensõnade värgist eriti palju tea.
    “kihel” häälikuline vaste tänapäeva rootsi keeles on “gisslan” ja see sõna tähendab just “pantvang” (“s” ja “h” on olnud keeleajaloos kerged muutuma-vahelduma, vrd kasvõi selle vahelduse rudiment tänapäevases keeles “mees – mehe – meest”).
    Lähedane tähendus ilmneb ka muide sellistes sõnades nagu “kihlvedu” ja “kihlus”.

    Germaanide keelest on meiekeelde laenatud muuhulgas üldse väga palju ühiskondlikesuhetega seotut, lisaks nt. sõnad nagu “kuningas”, “kaup”, “laen”, “luna”, “raha”, “rikas”, “vald”(algne tähendus “võim”).


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s





%d bloggers like this: