Reklaamist

Ega vist keegi usuks kui ma ütleksin  et minul pole nimetatud blogis ära toodud reklaamiga midagi pistmist. Aga tegelikult ei olegi. Mina pean siin omaenda väikest privaatsõda nagu kunagi Hemmingway pidas, omaenda surelikkuse ja omaenda jumalaga. Surelikkusega hakkame vaikselt leppima. Ja millised oleks alternatiivid? Suitsiid on perverssne kangelaslikkus ning seda ma endale nüüd küll ei soovi. Et teistel jääks pärast paha tunne. Oh ei. Ja ega sedagi tea mis tunne omal pärast jääb. Oma usklikkusega olen ka leppinud, see on mul geenides ilmselt.

Nii et usun hambad ristis ja kõigest hoolimata edasi.

Mis aga puudub nimetatud blogisse siis on see heaks näiteks privaatajakirjandusest või era- või hobiajakirjandusest. Mis aga päris hobi ka ei ole sest viimasel ajal ilmneb I &I blogis üha enam mingi kummaline tendents. Nimetagem seda ehk keskerakondlikkuseks või siis ehk postsovietlikkuseks. See elab ka minus aga ma püüan sest üle saada. Omaenda keskerakondlikkusest ja omaenda keskuskkondlikkusest ja vahel, ennäe imet, tundub et saangi. Minu arust ei saa ühe hingetõmbega olla sümpatiseeriv Reva, Sirõki ja Klenski suhtes ja samas ajada Eesti asja ja kiita Nugiseksi. Või kui saab siis ehk ongi see postmodernism. Kui miski üldse on muidugi.

Mina aga oma hüäänininaga väidaks parem et kord olid niidud rohelust täis. Kusagil struktuurides on kallutatud jõud. Ütleks lause millega Villu on end igaveseks ajaks Eesti kultuuri lõimesse jäädvustanud. Veelgi enam kusagil lõhnab pisut raha järele. Õige pisut küll aga siiski.

Vene maelström ehk keeris on suur ja võimas ning puhtbütsantslikult ei tehta selle sees vahet kultuuril ja poliitikal. On üks kotkas, olgu peale et kahe pääga. Ja ma tean inimesi kes ei loe puht meelega ja otsusekindlalt vene kirjandust kuna see keeris kisub endasse. Ma loen ja loen hea meelega sest mulle meeldib see soe traagika mis vene kultuuris on alati kohal. Ja meeldib see absurdihõnguline soe nali mis seal ka enamjaolt on. Lääne kultuur on kuidagi külm ja ratsionaalne. Aga postsovietlikkusega endas pole ma leppinud. Ja ei lepi ka sellepärast keskerakonnaga. Just sellepärast et nad aretavad mingit demiurgi siin. Parem olla puhas läänlane ja lugeda slavofiilset kirjandust sinna kõrvale. Aga see postsovietlikus on enam lõhn ja tunne kui midagi objektiivset. See on Kalevi TV-s selle Edgarisaate lõhn kus HK intervjueerib. Ja see ei ole hea tunne. See on piirimaa tunne. Midagi mis mingit vaheseisundit üle omaenda identiteedi upitab. Õu mai gaad, see läheb keeruliseks. Lõpetagem parem ära.

Upitab selle nimel et davaite zhit druzhno. Kes ei tahaks koos ja sõbraliselt elada. Ainult et kelle kultuuri ja kelle ajaloolugemise ja kelle arvelt. Ei saa teatud asjus nii et kirik keset küla. Ja tegelt ei saa keskerakondlased ka. See ongi demagoogia. Saab ainult mineviku salgamise ja taskaalukeelte nihutamise arvelt. Muidu ei saa.

Aga jah ma tunnen huvi alternatiivilmade vastu. Igasuguste. Ja mu poolt kirjutatu on nigu on. Mis sellest enam. Ilukirjandus on puhas tunne, soov saada tunnet ja kogemust sõnusse ja esseistika on nagu ikka – harjutused ratsionaalsuse rööbaspuudel. Või poomil. Või harjutused rõnga, hüpitsate ja palliga.

Aga mis seal siis ikka, tänan südamest tähelepanu eest. Aga jah lugege kui suudate, mida saaks mul selle vastu olla. Paber on siiski veel materiaalne vaimukandja erinevalt virtuaalist kus kandjat nagu õieti enam ei olegi. Paberi pealt võib veel lugeda sest mingi puu on pidanud selle eest elu jätma ja on oma ohvriga legitimeerinud seda vaimuvada mida sa oleks märkidesse püüdnud. Mul on tuttav kes ütleb et lugeda tuleks üksnes savikanjaid ja eks ole tal omamoodi õigus ka. Või kivikandjaid. Esimesed kivilauad kirjutas Jumal ise. Aga Mooses lõhkus nood kirehoos ära. Ja pidi tegema ise maailma esimese koopia. Pidi asendama Jumala kirja. Ja eks viimselt olegi kõik kiri Jumala kiri see mis ei või valeks jääda. See mis ei valeta. Nüüd on aga vale ka kirjakeelde jõudnud. Õnneks matemaatika veel ei valeta. See on viimane tõe kants ja alustugi. Sestap peabki tõsiteadus olema arvudest ja statistikast toestatud et teda võiks ja saaks tõsiselt võtta.

Nõnda tehakse siis tänini nii nagu Mooses ainult et kandjad jäävad üha kehvemateks.  Ja küllap seegi mida kandjad kannavad. Nii et lugege vennad savitahvleid ja kui te neid kätte ei saa siis lugege palun väga ka nabakultuuri. Sest see on Eesti naba. Ei lõuna- ega põhjanaba. Teise Eesti naba.

Advertisements

0 Responses to “Reklaamist”



  1. Lisa kommentaar

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s





%d bloggers like this: