loomad on

Loomad on lahti. Loomadel on puhtamad emotsioonid kui inimestel. Mõistus ei sega suuremat. Ehedus kas see ongi see mida inimesed otsivad? Ei tea, vahel ehk tõesti. Ehe animaalsus. Animaalne aristrokraat. Huvitav teade oli kuskil loomadest kes endid ära tunnevad peeglis ja neist kes ei tunne. Sellest järeldati eneseteadlikkust või selle puudumist. See on skisofreenia algus et sa oled olemas ja lisaks veel ka tead et sa olemas oled. Sealt edasi on see jumalateadlikkuse aluseks. Et sa usud ja tead et sa usud, mitte lihtsalt ei usaldu. Teha sellest aga uskkonna märk et õige usk ongi see usk mis teab endast lõikab usuinimese elust kogu ebateadliku ea välja. Kas Jumal ei tegele imikute ja dementsetega? Kes saab talle seda keelata? Ei, nii ei tohi olla.

See mitmestumise võime, see lahutuse võime subjektiks ja objektiks on kultuuri aluseks. Mina olen, siis see kes teab et ma olen ehk mina ise kõigepealt ja siis tuleb ehk Jumal. Ja siis tuleb veel teadmine selle kohta kuidas ma seda olen mida ma olen. Et olen näiteks usklik. Identiteet teisisõnu. Milline ma olen.  Identiteet on midagi nii omast et ilma selleta meid enam olemas ei olegi. Ja ega me tahagi olla. See on meie reflektsioon meis endis ja lisaks veel ka teistes.

Ja edasi tuleb juba pööramine masata, metenad. Sisegrupp ja välisgrupp. Ohvri valime me kolmandast pöördest ehk välisgrupist ikka. Ainsuse kolmandast ja mitmuse teisest ja kolmandast.   Seda tehes hakkame sinatama. Teietamise asemel. Saame sinasõbruks. Või vastupidi võtame sisegrupist ja asetame välisgruppi. Tapetute ja pagendatute kilda.

Mulle on viimasel ajal vähe vaja. Vaid kehva jutlust, paari mõtet. Märksõna vaid………. ja fantaasia teeb ülejäänu.  Kurat on pantvangi võtja ja väljapressija rääkis Avo. Ja siis pakub meile deali kui on meie armsa ära võtt.  Mnjaa. See pani mõtlema. Usuelu on dünaamiline tagasilangustega ronimine ühes suunas.  Ei ole mingit valmisolemist. On igavene toorus. Ei mingit küpsust. Ronimine sest sisetunne ütleb et tuleb just selles suunas ronida. Ja tuge saab selleks vähe.  Vahel visatakse lausa tagasi orgu vendade poolt.  Nendesamade kes aidata võiks.

Kus see solidaarsus on mida president taga nutab. Mõned on solidaarsemad kui teised. Hundid on väga solidaarsed kitsede liha jagamisel. Kitsed on solidaarsed rohu ja heina jagamisel aga huntide jagamisega neil suuremat asja ei ole. Solidaarus on vennaarm, seesama mis vennaarm vanasti oli. Ligimenegi oli ju vaid teine mees. Nüüd on aga solidaarsus läbi sugude.   

Usk = lootus minu jaoks. Lootus et kunagi ehk läheb jälle paremaks peale seda kui läheb nii halvaks et inimlikult enam ei usugi et võiks paremaks veel hakata minema. Nii halvaks  et identiteet ära võetakse ja reflektsioonivõime jms. Sest ühel mehel kunagi niimoodi läks. Või vähemasti rääkitakse et läks.  Et tõusis üles. Ja sellest siis ka see lootus mis jääb viimasena ehk. Aga elu on küllalt pikk ja elamise harjumus armas. Sellest ka valu. Ja tugevad tunded ja vajakajäämised moraalses raamatupidamises. Mis on paratamatud.

Advertisements

0 Responses to “loomad on”



  1. Lisa kommentaar

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s





%d bloggers like this: