Riia

K on selline sotsiaalse närviga fotograaf. Millal näitus tuleb?

Pean ennast ka sotsiaalse närviga loodusemeheks. Ja eks närvilõpmed vaja ju mõlemat, nii vähemaid vendi kui ka liigikaaslasi. Esimesi kaudsemalt, teisi lähemalt. Ja vahel vastupidi.

Eks korruptsioon suuda ka demokraatlikke vorme võtta. Ja väga hästi suudab. Domokraatia on ju reeglistik ja vorm, mida võib täita kasvõi vapsluse või natslusega nagu ajalugu seda hästi õpetab. Tundub et oleme kodanikuühiskonna teel siiski kukesammu võrra eespool. Rahvas ei suuda valimisi ehk loomulikku rotatsiooni ära oodata, sellest siis ka kriis Lätis. Aga eks rahvas ole noodki valinud keda nad enam ei salli ega kannata. Rahvas on siuke redutseeritud jumal kes käitub nagu kalaparv või loomakari. Minu jumal on aga redutseerimata ja ei sunni mind must/valgel skaalal valima. Seega siis rahva hääl ei ole Jumala hääl. Rahva hääl on rahva hääl ja kehva on kui sul teist paremat ja suuremat jumalat ei ole kui rahvas. Kui eestlased Lätist räägivad siis on uhkus hinges et meie rahvas oleks nagu ühtsem ja vähe parem. Aga nende parv on vähe suurem see-eest. Ja suurus loeb. Meie rahvuspark on vähe väiksem aga seni kuni rahvusparkide piire ümber ei vaadata pole väga viga.

Igapäevaelus pole aga inimestel paremat jumalat kui nad ise, loe rahvas. Ja seda mängu ka kristlased ju innukalt kaasa mängivad. Ja valimised olid ka Piiblis siis kui uut apostlit valiti. Mõned ütlevad et see oli enne Nelipüha st. enne kui Püha Vaim välja valati. Ja tuletavad sellest et demokraatia on paremuselt teine valitsusvorm otsese PV juhtimise järgi. Mis võiks ju tõsi ja tore olla kui see va juhtimine oleks nii selge ja otsene. Aga paraku ei ole. Nii et valigem aga uusi apostleid rahus edasi. Hea et niigi saab. Vaimujuhtimine on selline segane asi ja käib sageli kaasas karismaga juhtidega. Paraku käitub ka inimkooslus nimega kogudus üsnagi sarnaselt nn. rahvaga. S.t. käitub nagu kala- või linnuparv või loomakari, lähtudes emotsionaalsetest teguritest. Millal läheb miljoniline gnuukari liikvele? Siis kui kriitiline arv emaseid liikuma hakkab. Ja olgu isased muidu kui võimsad juhid nad iganes on, karja nad sisuliselt ei juhi. Nende tähetund on pulmariitused ja võitlused ja kui rammu vähe üle jääb siis ka sugutamine. Eks ta ole nõnda ka inimkooslustes, kari liigub siis kui kriitiline arv emaseid ühes suunas teele asub. Või ühe erakonna eest hääletab. Mis on isamaaliit – meesteklubi. Naisi haaravad meil ikkagi ennekõike keskid, reform ja sotsid. Nii et nii et. 

Mina olen ürgdemokraat ja naised tuleb vabaks lasta. Mis mind ettevaatlikuks teeb on aga isiklikud kogemused naisshovinistidega ja need kogemused õpetavad et ei ole see mulle kui mehele mitte mingi parem variant. Ja siis tababki mind äkiline paanikahoog. Kas see maailma ongi juba läbi? Nii kiiresti? Kas pöördumatult?

Isiklikud kogemused vastupidist õpetavad. Seda et ka triviaalsuste diktatuur on kurnav. 

Naise kui üksikolendiga saab ikka hakkama. Naised aga kui kooslus on võitmatu. Seega tulekski meesshovinistidel shovinistlike naiskooslusi rünnata siis kui nende liikmed on parasjagu üksinda. Siis on nad võidetavad ja haavatavad. Poes, koduteel, pliidi taga, või siis kui nad hommikuti jõe äärde jooma tulevad. Vaid nii saavad nad selles suures Harmaggedonis võidule. Sellised aruteludki on juba üsnagi kahtlased. Soorollidest tohib reeglina vaid positiivses võtmes rääkida. Ja veel parem kui positiivses naisvõtmes. Ja üldse on  parem kui me neid ei erista vaid inimestest räägime. Kas pole?

Targad ja edukad meesjuhid on need kes enda ümber usalduvaid naisalluvaid koguvad. Loomulikult pole nad siis enam ise ka oma otsustes päris vabad aga mis tost. Mina pole seda kunagi osanud teha. Muidu on tark meesjuht kindel omas asjas ja võimus vaid seni kuni ta suudab noid naisi kõiki endast ühe kaugusel hoida. Kui ei, siis on läbi. Minu meelest juhib meesjuht kooslust kui hierarhilist struktuuri, naine aga kui perekonda. Ja ega teagi kumba moodu parem on. Mehed keskenevad nn objektiivsele tõele naised on aga kontekstuaalsed. Sageli nii kontekstuaalsed et olm ehk tõsiasi ise ilma kontekstita neile miskit ei loe. Kui kontekst enamat ja muud räägib siis ustakse pigem konteksti kui olma.

Eriti ebameeldiv on kui naisõiguslust aetakse ja kaetakse mingi poliitilise korrektsuse vatitekiga. Siis kipub mehelik ehk n.ö. objektiivne teadmine hoopis ära kaduma ja vahel tundub et siis ei kehti enam miski muu kui seesama poliitiline korrektsus. Siis paenduvad juba sageli kõik olmad konteksti järgi kõveraks.

Ja ei ole ilus vaadata kuis teised naised seda ühte siis omast karjast n.ö. välja manööverdavad nagu eilses foorumis kus Vilja ja see tüsedam tädi Maripuu ette võtsid. Muidugi on see sigadus mis sünnib ja just selle sigadusega praegune koalitsioon endale hauda kaevab. St rahva usaldus erodeerub kui nad riigile toetuste saamise osaski enam kindlad ei saa olla. Ja seda ei kompenseeri mitte miski muu.  Muidugi tuleks rahva tahtele n.ö. vastu tulla ja inimene välja vahetada just sellepärast et järgmistel valimistel neil veel pisutki lootust oleks. Aga mina pole muud kui poliitiline parastaja Pelgulinnast. Aga ikkagi oli seda inetu vaadata ja sellises olukorras sümpaatia kipub ikkagi selle poolele kelle n.ö. ära tehakse. Ehkki puht objektiivselt jah tuleks lahti lasta ja tuleks Andrusel endal nö. otse pöörduda pensionäride ja puuetega inimeste poole, vabandada ja lubada hüvitisi jms. See ehk veel midagi päästaks.  Aga nigu pimedusega löödud. Kas ma pean tõesti ise minema…………….. Ei ma lähe kuhugile.

Aga mina istun siin oikumeeni äärel paradigma perve pääl ja vaatan mis all ja peal ja ees ja taga toimub ja kõigutan jalgu ja mõtlen ja jälgin. Ja tunnen mõnu oma suhtelisest vabadusest. Absoluutset vabadust pole olemaski. Jätan ka ise muidugi jälgi. Ja jälgin teiste jälgi. Mõni jälg on jälk. Hundijälgi nägin hiljuti. Ja tuvastasin et ka Munalaskmel elavad jäälinnud, vesipappidest rääkimata. Ka Kasaril ole jäälindu näinud, Valgejõest rääkimata.  Hundijälg on ilus jälg. Ja oksaharud on metsas kuusekäbisid paksult täis. Ja eks must endast jää ka saiapuru järgi. Et oskaks teises elus tagasi tulla. Luule on lahusolek enda paremast poolest; luule on tagasitulek vana sõpruse poolest. Ehh kukkusin vallatlema jälle.  Mitte saiapuru vaid tähemärke ma eritan.

Meeste tähetund aga on siiani riitused. Kuna pulmlemisriitusi sellises eas enam avalikult ei aeta siis on jäänud veel vaid võimuriitused. Ja raha ehk äririitused. Ja muud avalikud riitused. Rahaga on aga praegu üldse vähe kehvasti.

Vanad tegijad pole enam mingid  tegijad. Tunnen ka mõnda sellist. Hing paelaga kaelas.

Advertisements

2 Responses to “Riia”


  1. 1 k 15.01.2009, 10:56

    Aitäh 🙂
    Aaga näitust fotode osas vast ei tee … neid niigi palju kõikjal ja eks minu omadel ole tähendus lokaalne, enese ja omade jaoks rohkem. Eritan, nagu sa väljendud. Ei otsigi seda suurt ja tähtsat auditooriumi, hea on endast välja lasta. Kergem kuidagi.
    Kontekst ka selline – lokaalselt mõistetav, pole kindel, et see laialdast mõistmist leiaks. On`s vajagi.

  2. 2 andrus 17.01.2009, 13:16

    Naistel see oma olemuse järgimise värk keeruline jah. Püüavad ikka ka meestemaale trügida, ja eks me ise ole ju nii mugavusest tahtnud. Kunagi ütles üks jaapanlane harjutussaalis (kus enamus olid naised, ei olnud võitluskunst, üks manuaalteraapia kursus oli), et miks tema näeb siin ainult mehelikke naisi (mitte väljanägemist ei pidanud ta silmas). Nojah.

    Teatud grupp inimesi, kes väga bioloogias või paganteabmilles hästi kinni on, läheb väitlustes seisukoha peale, et kuna pole tõestatud naise ja mehe aju ja mõtlemisprotsessi erinevust, siis kõik käitumismallid ikka ainult meie iganditest tingitud nagu meemidki jne. Ühesõnaga, tuleks loobuda rääkimast naisest ja mehest, vaid lihtsalt Jürist ja Marist. Nii ongi, et mõnedki naised käivad ka MMA ja maadlustrennis, pürgivad ministriteks. Eks naiskirikuõpetajadki käi vist sinna alla. Ja eks nii lähevad ka käitumuslikud aspektid segi. Olen ise rullinud trennis paari tüdrukuga, ega vahet küll pole, kui sulle käeluku peale tõmbab või kägistuse. Noorematel poistel pole üldse selliseid selliseid komplekse, loobivad tüdrukuid probleemideta, väänavad ja poksivad. Mina näiteks korralikku poksisparringut naisterahvaga eriti teha ei saa.

    (seetõttu ajavad mind päriselus konfliktid naisterahvastega teinekord rohkem närvi kui meestega, sest nõrgema vastu ei saa täit jõudu rakendada J)

    Selline poolpehmelt feministlik (Švejkis poolpeeretanud) mõtteviis on täiesti OK mingil eluperioodil (näiteks tudengipõlves), sest see väldib liigset äärmuslikku konservatiivsust ühelt poolt. Aga tulemuseks on muidugi lõdvalt seotud mehe-naise ja peresuhted. Lastetus, homondus, pürgimine sooliselt ühelaadsete eesmärkide suunas jne Vähikäik.

    Ja mida rohkem on pehmeid ja ebamäärasemaid väärtusi, seda võimsam on äärmuslaste pealetung. Paraku.

    Eriti kehv on vaadata, kuidas mehelikke suundi esindama võtnud naisterahvas ikka mingil hetkel rollist välja kukub (Maripuud siis aktuaalses teemas silmas pidades). Kunagi oli soomlaste presidendikandidaat Rehn, kellest oli ilus legend, mis nii rahvale (eeskätt naistele) peale läks, kuidas ta riigiasju õhtul telefoni teel ajades, samaaegselt lapselast vaigistas ja potitas. Täielik jura. Miks poleks ta võinud öelda, et ma ei saa rääkida, sest lapsed on minu juures. Justkui oleks see, kui inimene lapsi kasvatab, mingi eriline ennastületav kangelastegu või pingutus töö kõrvalt või sellele lisaks. Normaalne asi ju, mitte mingi ennastsalgavus töö kõrvalt jne. Mina näiteks mõtlesin vastupidi, et endal väiksed lapsed ja tegeleb sihukese juraga 🙂 Eeskujud on tänapäeval paraku teised jah…..aga ninaga lompi kukkudes pöördutakse ikka läbi põlvede harjumusliku juurde tagasi.

    Kusjuures naisšovinistide kõige hullemad vaenlased on nn „tavalised” naised. Mitte mehed.

    —————–

    Transsubstantsioon toimub ehk ikka, hoolimata neist segavatest asjaoludest (et papp ei ela tsölibaadis ja kuulub teise kampa jne). Selles mõttes muidugi, et kui üldse toimub, ma ei saa ju kirjutada justkui teaksin või jagaksin eriti seda asja. Sellel on ka sekulaarses maailmas täiesti vaste olemas, mida saab võib-olla piltlikult väljendada (ligilähedaselt loomulikult) sõnadega „hetk, kus kaotab kõik muu oma tähtsuse”

    —————-

    Väga tabavalt oli sul öeldud, et moraalitseja tõehetk saabub, kui tabab midagi teda ennast või lähedasi. Jah. Nii see on küll. Olgugi, et ma tolle jutu konteksti päriselt ilmselt ei tabanud. Siin võib küll jällegi moraalitsejad tagantjärele väita, et „kõik, mis ei tapa, teeb tugevamaks” Aga kas alati on eesmärk olla tugevam? Ja ma ei väsi kordamast- vahel teeb ka vigaseks.

    —————

    Kui seda progressiusku ja inimsust vaadelda, siis eks olegi see inimsuse ületamine progressiusu ületamine. Mitte, et keegi midagi füüsiliselt ületaks jne, vaid progressiusk põhineb (ükskõik mis kujul) protsess+sellele vastuseis+nende ületamine. Nii on üldinimlik, meile omane ületamisviis. Seda saab keerata ümber (nagu sinagi kirjeldanud oled), jäädes ikka sama progressiusu kütkeisse. Ja progressiusku ennast ületada saab ainult hetkest kui on kaotanud sisu sõna inimsus. Vististi, ega ma täpselt tea küll. Meie oleme kogenud seda ainult ühtepidi tagantjärele- tagasi selle Hobbesi poolt kirjeldatud kaosesse kõik kõigi vastu. Kuid küllap ka teisipidi ehk võimalik kunagi. Ja kolmat-neljatpidigi. Miks mitte.

    Lihtsalt tuli praegu kirjutamise vahel pähe.

    —————

    LARP-i sissetoomisega pingutasin vist väheke üle J Aga kas sulle ei tundu netimaailm vahel LARP-ina? Miks inimesed seal siis larbivad? Larpimise sünonüüm võib olla ka lahmimine.

    Tahtsin kirjutada tegelikult ainult paar sõna, aga läks väheke üle piiride pikaks. Vabandused.

    (kusjuures praegu tuli meelde, et vabadusest jäigi kirjutamata J)

    jahutaja


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s





%d bloggers like this: