Päevakaja

Üks pikem tõlge on pooleli aga see saab valmis vast tuleva nädal. Eks ma ise ka alles seedi seda mis siia sai pandud, ma mõtlen seda märtijuttu ja Redekoppi. Redekopi ma aga alles avastan sest just tema seostab restoratiivõiguse Girardi teooriaga. Ja ega väga tehniliseks ei taha minna, siis kaob huvi ära, mulle ikka suur plaan meeldib ennekõike, ütleme et filosoofiline plaan. Restoratiivõigus tähendab kuhugimaani kuritegevuse taaskogukonnastamist st. et ütleme et iga vald ei toida mitte aint oma sandid vaid lepitab ka omad pahad poisid ära kes istuvad laua taga ja lepituvad. Rahutegemisringides lepituvad, kus moderaator vahendab ja ohver ja kurjategija lepivad taastavates tegevustes kokku. On siuke koolkond, eriti levinud Kanadas ja Meremaal. Ilmselt on see vähemalt osalt ka Eesti kriminaalpoliitika tulevaseks päevaks. Koolitajad ja populariseerijad on Eestis olemas aga lepitusringid veel ei tööta. 

Aga kogukond on ju meil selline nõrgukene ka, õieti polegi teist. Maal on enam kui linnas. Ja ohvrit on vaja kogukonnaloomeks, üks pedofiil valla peale, kelle ümber siis konsolideeritukse. Või muud kurjategijat. Kunagi vene aja lõpul oli mõnes maaalevis siuke militantide valve väljas. Nüüd teeb aga Valve Naaber selle töö ära. Ja seal kus ma ise elan olid noored naabruskonna militandid mu maja ees vargaid passimas. Ja pakatusid vallandamata vägivallast vaata et omale külge ei tule. Aga see on vähe teine jutt. Kogukonnaformatsiooniks on vaja konsolideerivat jõudu ja ohvrit teisalt.

Kättemaksev või tasuv õigus:
Kuritegu on tegu riigi vastu, seaduserikkumine või printsiibi rikkumine.
Karistus on mõjus kui….

a.Hirm karistatud saada hoiab kuritegevust tagasi
b. Karistus muudab tulevast käitumist.
Kriminaalõigussüsteem kontrollib kuritegevust.

v.s. Restoratiivõigus:

Kuritegu on tegu teise isiku ja kogukonna vastu. 
Karistus üksi ei ole efektiivne käitumise muutmiseks kuna see lahutab inimese ta kogukonna suhtlusringist.
Kuritegevuse kontroll tugineb peamiselt kogukonnale.

Ma ise ka võitleja tüüp loomu poolest, nagu hästi teada. Olen pikalt heidelnud selle küsimusega mis on olulisem kas tõde või leebus ja allaheitlikkus. Ja olen enamjaolt elus ikka tõe poole valinud. Ma arvan et just sellistest inimestest võivad ja saavad areneda rahunõudjad ja rahuvahendajad. Kui nad end nii kindlalt hakkavad tundma et võivad kättemaksust loobuda tänu iseenda teadlikule valikule. Sest nende identiteedi allikad on mujal või siis lihtsalt väga kindlad.

Ja töö töö muudkui töö. Kena oli jahutajaga juttu ajada. Märtrijutu kokkuvõtteks siis tõdemused et märtriks saab konflikti kaotanud pool ehkki see võib olla samas olla moraalseks võiduks. Ja moraal võib kumulatiivselt koguneda kuni võiduni välja nagu 4. sajandil. Mis siis edasi saab on aga juba omatette küsimus. Ka kirik võttis siis võitnuna jõu jms. võimuhoovad kasutusele ja hakkas ise märtreid tootma. G klassikaline ohvriskeem puudutab aga kogukondlikku viktimiseerivat käitumist ja sellega väga otseselt seega ei ristu.

Eile oli pikk jutt ETV-s praost Luhametsaga. On ikka vahe küll kas arutleb papp või teoloog. Ootasin ja eeldasin praostist enam teoloogi. Ja nõnda end meediale hambu anda… ei tea. Mulle meeldis kunagise Soome piiskop Johannese vastus analoogsele küsimusele. “Piibli antropoloogia inimesi niimoodi ei erista, meie kirikus tegeleme patustega….” ..ja kõik. Nüüd on militantgeidel jälle üks “homofoob” mustas nimekirjas juures. See aga mis ta lõhede ehk skismade kohta ütles oli kena mõte minu arust.

See Nõlvaku jutt leppimisest aga ei lähe mitte. Mul ei ole venelastega mingitki kana. Suhtlen nendega pidevalt. Ja leppida pole milleski. Meil on erinevad ajaloolugemised sageli aga see on koht kus ei saa ega tohi järele anda. Ja Altosaare ettepanek teha maist Georgi lindi kuu ei lähe ka mitte. Need olid Romanovite pere tunnusvärvid ja mulle ei meeldi et nendega lehvitatakse. Ma saan aru et vene kogukond vastandub ja neile on see oluline uus sümbol mille all konsolideeruda ja auto sees peegli küljes no las nad olla peale. Nii et………