Vern Redekop ja lepituse praktiseerimine
Ühtki meest, kes kannab kilkonnakujulist märki oma pintsakurevääril, ei saa süüdistada kujutlusvõime puudulikkuses. Selline mees on Vern Neufeld Redekop, 53, kes juhib konfliktiuurmis programmi ja on konfliktide ja lepitamise alane ekspert. Üle terve ilma nõutakse ta seminare ning seetõttu on ülikool teinud talle ülesandeks sellealase teaduskonna loomise.
Ta silmas säravad kui ta räägib maailma vägivallast tervendamisest. Ta usub et kõik konfliktid suured või väikesed tulenevad sellest et inimeste fundamentaalset identiteeti on kuidagi ohustatud.
“Kui meie identiteedi aluseid ohustatakse siis reageerime me emotsionaalselt, kuna me kardame”, ütleb Redekop. “Vägivald muutub tsükliks, mis ei lakka sest uhkus, valu ja viha valitseb meis andeksanni asemel. See tsükkel algab peale ohvriga keda on haavatud ja kes tahab revanzhi. Ohver-revanzh-ohver tsükkel jätkub lõputult ennast taastootvas vägivallapuhangus ja seda seni, kuni keegi selles pikas ohvrite reas otsustab selle lõpetada ja ei taotle enam revanzhi. Selle muutusega algabki peale lepitus. Parim, mida ohver võib kuulda on ohverdaja sõnad, ma valmistasin sulle valu, ma olen selle eest vastutav”, ütleb Redekop. “Aga enamjaolt kannavad inimesed vimma, solvumist ja viha kuni oma surivoodini.” Redekop möönab et mitte igaüks pole valmis leppima ja loobuma oma ohvristaatusest.
“Meile tavaliselt ei meeldi see hetk mil lepitus algab,” ütleb Redekop. “Aga me näeme teisi seda tegemas ja me teame et see on võimalik. Lepitus kätkeb oma emotsioonide valitsemist. Sa pead toimima teisel teadvuse tasemel ja see haarab sind kaasa kui sa teed käitumuslikke otsuseid mis võivad tõsi küll põhjustada stressi. ”
“Me oleme inimestena võimelised tundma teisi inimesi sügaval tasemel, teadma seda, et meie süda saadab välja signaale mida pannakse tähele teiste südamete poolt. Me peaksime võtma enam aega mitte üksnes selleks et tunda mida teised endast välja saadavad vaid ka selle kindlaks tegemiseks et me ise neidsamu signaale vastu võtame mida teised tahavad saata ja et me ise sedasama teeme. On võimalik muuta vägivalla struktuuri rahu struktuuriks. See nõuab jõulist pingutust alguses aga pikapeale muutub see harjumuslikuks. ”
Redekop sündis 1000 elanikuga linnas Herbert-s, Saskatchewan — ta isa oli meer ja külastas kohalikku monnoniitide kogudust. Vern oli naiivne ümbritseva maailma suhtes ehkki ta ajapikku loobus oma kristlikust fundamentalismist ning võttis omaks universaalse oikumeenia. Ta uus visioon maailmast hakkas varisema 1969 kui ta oli üliõpilane Saskatchewan’i ülikoolis.
Ta ärkamine muutis ta ebakindlaks oma identeedi suhtes ja ta hakkas proovima ühendada oma rahuvõitlust uue identiteediga
0 Vastust to “Vern Redekop”