Küla on tõusnud uuele elule. Minu maja oli 30-ndatel küla uhkeim, nüüd ütleb naaber et küla uhkeima vundamendiga maja. On küll üks veelgi uhkem vundament aga juba ilma majata. Külas on elu laias laastus 10s majas. Pole paha. Ja üks suur ja ilus ja kuulus maja on ka, millest tuleks kirjutada ajakirjades. Ja kirjutatigi Nädalistes. Talu kus peetakse lastelaagreid ja mis muidu on ilus vaadata. Isetehtud paberikrohviga on palgivahed seestpoolt üle tehtud ja rehiköögi laes on valgustunnelid. Imekaunisti tehtud vana rehielamu. Sain on selle aasta kaks raamatut tõlgitud. Ja vaja oleks uut tõlketööd. Aidake head inimesed, palun. Raske on elada kui ei ole raamatut mida tõlkida.
Onu sai mulla alla täna. Tore ja hea inimene oli, hea onu. Kahju. Sai nähtud üle 30 aasta teatud Rootsi sugulasi. Bittersweet, nagu öeldakse ühes teises keeles, kogemus. üldse nagu ühe päeva jaoks liiast sai ja maale täna enam ei läinudki oma igavest võitlust võitlema, võsaga parasjagu. Eile tundsin juba nagu oleks matseeta käele külge kasvanud ja osaks must saanud. Siuksed rõõmud.
Kas pole. Ja raha on kah vahel vaja. Pisutki.
Külaelu külaelu see jah on kõige parem…
jah siis veel et kirikirisse oli atikul üles pandud
Aitäh.
Hea kirjatükk see Kirikiris.
Lühikeses müüdi ajaloos kirjutab, et Püha Augustinus, Hippo piiskop oli see, kes hakkas algmüüti uuel moel tõlgendama ja lõi praeguseni kestva müüdi pärispatust?
Aga seal ütleb ka, et Bütsantsi kreeka õigeusk pole seda doktriini kunagi täielikult heaks kiitnud ja ei usu, et JK suri selleks, et meid pärispatu tagajärgede käest päästa – kas see tähendaks, et bütsantsi õigeusk on justkui mitteohverdusliku lugemise kandja?
Jah, Bütsantsis on pärispatu õoetus minu teada kõige lahjem ja teatud protestantsimides (luterlus) omakorda kõige tugevam.Ida otodoksis siis on pärispatu väljendajaks vaid surelikkus ja ekslikkus, olen lugenud aga mitte mingi totaalne rikutus võtmes “mõistus on kuradiga hooraja”.
Girardi järgi on pärispatt sotsiaalne fenomen nimega “kalduvus ohverdusliikusele” st tema toob selle indiviidi sisemusest ja teeb selle sotsiaalseks fenomeniks või instinktiks.